Kopli talu päevik

Ikka ja jälle põrandad, mist tehtud ja mis teoksil

2011-07-27T16:39:00.000+03:00

Nii mõnelegi lugejale võib juba tunduda, et põrandate tegemine on üks kohutav ning aeganõudev töö ,mis kestab terve igaviku. Ja neil on õigus !
Küll aga või lohutuseks ütelda, et asi pole pooltki ni hull, kui seda ei peaks tegema üksinda ning muude tööde-tegemiste kõrvalt ja kui saaks ise samal ajal kohapeal elada-olla. Meie ehitamise-lammutamise töö käib paraku selles taktis, kuidas seda lubab minu töö Eesti esimesest laste varjupaigast välja kasvanud Pereabikeskuses ( vaata ka www.pereabikeskus.ee ), minu teine töö pillimehe ning lauljana ning loomulikult kuidas meie "noorperemees" Kusti lubab :-)
Ehk siis - kui saaks tööd korralikult ja järjest teha, ei olekski asi nii hull.
See selleks.

Tänaseks olen siis elutoas ja magamistoas vanad põrandalauad üles võtnud, vana ja osaliselt pehkinud aluspõranda lammutanud ning põrandaaluse ca poole meetri sügavuselt sogast puhtaks kaevanud.

Vundamendist võtsin välja kõik vähegi lahtised või logisevad kivid ning ladusin need uuesti, õlitasin laagid ja ristpalgid tõrvaõliga, ladusin Fibost uued postid ja paigaldasid laagide otstesse ning mujale vajalikesse kohtadesse uue "tõrvapapi.

Aluspinnasele panin ca 15 cm keskmise fraktuuriga killustikku, selle peale geotekstiil ning ca 8-10 cm 10-20mm fraktuuriga kergkruusa. See takistab a) vee kogunemist "loikudena" põranda alla ning b) kapillaarniiskuse tõusmist. Lisaks ei armasta kergkruusa kõikvõimalikud närilised.

Kergkruusa ja laagide vahele jäi ca 20 cm õhuruumi (tegemist on altõhtusega või siis alt tuulutusega põrandatega, mis hoiab maja puitdetaile niisuse ja pehkimise ning kaitseb ka radooni eest), laagide alläärele kinnitasin tõrvaõliga immutautd liistud, millele toetub must- või aluspõrand, mille alumise osa töötlesin samuti tõrvaõliga.

Ehitame ja lammutame

2011-06-20T18:47:00.003+03:00

Vahepeal näitas suvi ennast juba täies jõus ja hiilguses ning temperatuur õues kippus 30 kraadi peale tõusma. Meie selleks aastaks appi palgatud sõber ja abiline Aleks lohutas, et "neil Krimmis" on 50 kraadi sooja :-)
Et asjad kiiremini liiguksid, müttan mina majas sees põrandate kallal, Aleks niidab samal ajal muru; Katri tegeleb jõudumööda peenardega ning Malle ja Allar teevad õues neid töid, mida Katri teha ei saa. Katri sõbranna Eva käis oma poja Aleksiga (väike Aleks siis segaduste vältimiseks) abis.

Vahepeal saime Allariga laste jaoks kiige paika ja uus liivakast on hetkel tegemisel. Kui ilmadvihmased, tuli Aleks appi majja sisse ahju lammutama.

Oma põrandatega olen siis nüüd sealmaal, et ka elutoas said uued tugipostid paika, vundamendist koukisin välja kõik lahtised kivid ja ladusid vundamendi seest korralikult kinni ja tugevaks. Nüüd jääb üle vaid killustik sisse tassida, mis peaks sedakorda kiiremini minema kui magamistoas, sest Aleks on abis ja ka Allar saab vahest abistada. Seejärel tuleb laagid niiskuse kaitseks tõrvaõliga üle võõbata, geotekstiil maha panna ning selle peale ca 15cm kergkruusa laotada. Ehk õnnestub selle aastaga põrandad päris valmis saada... Igaks juhuks ei luba ega hõiska ette...

Laste mänguplats

Kartul, hernes, uba ja kõik muu tarvilik

Meie "udupeene" kasvuhoone viis kahjuks tuul minema

Magamistoas on killustik maas ja laagid õlitatud

Elutoa põrand minu "tööpostilt" vaadatuna

Aleks

Elutoa põrand enne jaanipäeva

Ahju lammutamine

Uus kevad jällegi käes

2011-05-17T15:21:00.001+03:00

Uus kevad jällegi käes ning Kopli talus jätkuvad tööd uue hooga.
Kevad tervitas meid ka sel aastal värviliselt ning õitsvalt:

Katri ja Malle koos Kustiga võtsid esimese asjana käsile peenrad ja meie väikese põllulapi ning Allar tuli appi uusi marjapõõsaid istutama. Katri sõbranna Eva koos poja Aleksiga tulid samuti appi.

Sellal, kui teised õues esimesi päikesekiiri nautisid ja "tööd tegid"...

... sukeldusin mina Kopli Talu põrandaalustesse jäistesse sügavustesse :-)

Seda tegelikult sõna otses mõttes.

Vundamendi korrastamine jäi eelmisel aastal paraku pooleli, aukude kaudu oli vesi elutuppa valgunud ning talvekülmadega tekkis põranda-auku korralik jääväli.

Kevadel lume sulamisega valgus sinna veelgi vett peale, ehk siis kujutas meie elutoa tulevase põranda asukoht sisebasseini, mille põhjaks oli ca poole meetrine jääkiht.

Esimese asjana pumpasin vee toast välja, suurem katsumus oli aga jääkihi lammutamine. Võiksin ju oodata, millal see ise sulab, kuid jää paksust arvestades võtaks see terve igaviku. Nii-siis - kang kätte ja jääd lõhkuma. Päris omapärane kogemus oli õhuke kevadine särk seljas jääkamakaid toast välja tassida.

:-)

Jäälõhkumine tehtud, võtsin käsile kilekasvuhoone ning Kusti ronimisredeli / kiige paigaldamise. Kilekasvuhoone ostsime Bauhofist soodushinnaga. Tegemist on AB Polar tootega, täishind 99 EUR ning pildil nägi asi päris hea välja. Tegelikkus aga...

Nii palju roppe sõnu, kui selle AB Polari kasvuhoone kokkupanekul, ei ole ma vist terve oma eelneva elu jooskul kasutanud ! Õhtul, peale kasvuhoone kokkupanekut, kirjutasin oma Facebooki lehele:

"Kui tahad aiatöörutiini tuua veidi vaheldust ja närvikõdi, osta endale "AB Polari" kilekasvuhoone ! Mitte üks kuradi detail kokku ei sobi, torud on suvalise läbimõõduga ja mõni suisa lapik, plastikdetailid purunevad juba pealevaatamisest. Kasutujuhend oli hea, sai korralikult lõkke põlema Tati, teibi ja toore jõuga sain selle "onni "ikka kokku kah ja tegelikult on päris asjalik. Aga nii kehvasti valmistatud toodet ei ole enam ammu näinud."

Kusjuures - tegemist ei ole hetkelisest emotsioonist ähmastatud sissekandega. Tegelikult oligi nii ! Torude läbimõõt varieerus kuni 2mm. See tähendas seda, et üks toru jäi kinnituses logisema, teine aga ei mahtunud sinna sisse ! Kui üritasid seda liialt jämedat toru kinnitusse saada (kinnitused on tehtud plastikust, mis oli pealegi hämmastavalt habras !) , läks see kinnitus lihtsalt pooleks ! Kümnest torust 2-3 olid aga otses mõttes lapiku otsaga, mis tähendas seda, et pidin hakkama neid haamri ja puupulga abil kuidagi ümaraks toksima, et neid üldse saaks kinnitada. Plastikust kinnitusdetaile tehes ei olnud tootja arvestanud ka sellega, et "peegelpildis" minevatel detailidel peaksid ka kinnitusaugud olema peegelpildis.

Ühesõnaga - sain selle kasvuhoone karkassi otses mõttes "tati ja teibiga" viimaks kokku (ehk siis liialt jämeda toru tõttu purunenud kinnitused tõmbasin "kärriga" kinni jne), tõmbasin armeeritud kile peale ja hakkasin kasvuhoone nurkasid maasse kinnitama (umbes nagu telgil - selliste metallist "ankrutega") kui avastasin, et ankrute kinnituskohad (plastikust) lähevad juba kerge vajutusega lihtsalt pooleks :-) Viimaks sai kasvuhoone püsti, imetlesin oma "käteteööd", hakkasin kasvuhoone lukkusid kinni tõmbama ja oh imet - ühe ukse plastikust luku hambad ei jookse üldse kokku ! Ühesõnaga - 99 EUR eest lõbu kui palju, eks tahab oma aias ekstreemspordiga tegeleda, SOOVITAN OSTA ! ! Välja näeb see sitanikats selline :

Implasti mänguväljku kokkupanek oli aga hoopis teine asi. Kõik detailid sobisid ideaalselt kokku, kasutusjuhend oli lihtsalt loetav, kuid samas äärmiselt detailne. Suisa rõõm ja lust oli seda kokku panna !

Kuigi Baugofis soovitati meil kasutada metallist "kingasid", millega karkass maasse kinnitada, avastasime, et see ei ole teps mitte hea lahendus. Kinnituskingad kuuele nurga all asetsevale jalale - seda ei ole lihtsalt võimalik täpselt paika saada. Proovisime nii ja naa ja otsustasin viimaks konstruktsiooni jalad lihtsalt betooni valada. Siinkohal suurimadtänud Pärnu Puumarketile, kes oli nõus kinnituskingad tagasi võtma (need maksid kokku 52 EUR !) ja vahetama need meile vajaliku puitmaterjali vastu. Super hea teenindus ja tõsiselt kliendisõbralik koht. Soovitan !

Vahepealsetest tegemistest

2010-08-14T22:09:00.001+03:00

Plaanisime Katriga aja kokkuhoiu mõttes abilise palgata ja mõnele ilma tööta inimesele seeläbi ka heateo teha. Allari käest saime ühe tema tuttava telefoninumbri. Pidavat olema "korralik töömees", kes kahjuks töötuks jäänud.

Katri helistas ja leppis temaga kokku töötasu ning aja, millal ta tööd saaks alustada. Kokkulepitud hommikul ärkasin juba enne kaheksat (kuigi olin peale esinemist magama saanud alles kolm läbi öösel), sest "töömees" soovis alustada juba üheksast hommikul.

Kella kümneks ei olnud temast veel mingit märki ja telefonile ta ei vastanud. Tänaseks ei ole ta meile isegi tagasi helistanud (kuigi peaks nägema meie poolt tehtud "vastamata kõnesid"), ju siis ei ole tal raha vaja. Kuigi viisakusest võiks ju ühendust võtta ja ütelda, et ei tule...

Väga halb tunne jäi. Tahad inimesele head, aga tema...

Las see jääb.

Igatahes.

Et Allar sai mõnel korral abis käia, on tänaseks on elutoa põranda alune pinnas 2/3 ulatuses kaevatud (ca 70-75 cm sügavuseks).

Katri tegeles samal ajal vanade ja väsinud marjapõõsaste väljajuurimisega, vaarikate harvendamise ja prahi põletamisega. Usukumatu, kui palju avaram meie õu nüüd paistab...

Nende igasuguste kaevamiste käigus on meil hämmastaval kombel õnnestunud lühikese ajaga lõhkuda kaks Fiskarsi labidat. Arvestades nende hinda ja väidetavat "vastupidavust", teeb see meele mõruks. Mõlemad labidad purunesid tavalise "peenrakaevamise" käigus, samast kohast ja sarnasel moel.

Esimese labida puhul kahtlesime, et tegemist võib olla meie enda poolse veaga. Et teine labidas lagunes juba vähem kui kaks nädalat peale ostmist ja täiesti tavalise kaevamise käigus, hakkasime kahtlema Fiskarsi kvaliteedis. Viisime labida poodi tagasi, seal vahetati see kohe uue vastu. Selgus, et mõlemad meie labidad olid Fiskarsi Poola tooted, neid tuuakse sarnase probleemiga poodi tagasi väga sageli ja meil soovitati neid vältida !

Uue labidana valisime Fiskarsi Soome toote, mida teenindaja meile soovitas. Eks aeg näitab...

Elutoa põrand, ehk jälle tagasi alguses.

2010-07-26T22:13:00.000+03:00

Kui alguses oli plaan teha ühe toa põrand täielikult valmis ja alles siis asuda teise kallale, siis tänaseks on plaanid veidi muutunud. Jätan magamistoa põranda praegu sellesse seisu nagu ta on (kuni killustikuni
on kõik valmis) ja asun elutoa põranda kallale. Ehk siis mõnes mõttes olen alguses tagasi - kõigepealt võtan üles põrandalauad ja aluspõranda, seejärel kaevan välja üleliigse pinnase, teen korda vundamendi jne. Seda põhjusel, et esiteks on geotekstiili ja kergkruusa mugavam korraga üle mõlema toa põranda paigaldada ja teiseks otsustasin siiski kõikidesse tubadesse uute põrandalaudade paneku kasuks. Tahan tubadesse teha õlitatud laudpõrandat, paraku on vanad põrandalauad liialt räsitud ja tundub, et neist enam asja ei saa. See ei tähenda, et nad kasutusse ei tule - kindlasti leiavad nad oma koha kusagil aluspõrandas või kohas, kuhu plaanime mingit põrandakatet (näiteks korki). Pealegi - nähes, kui kaua võtab üksi tehes aega kasvõi põranda aluspinnase kaevamine, ei ole ma sugugi kindel, et jõuan enne talve nii kaugele, et saaksin põrandalauad uuesti maha panna. Mõttekam oleks seda teha siis kõikides tubades korraga.

Ehitame põrandaid - killustik

2010-07-24T23:12:00.018+03:00

Nüüd siis olen meie magamistoa põrandaga viimaks ometi nii kaugele saanud, et hakkasin killustikku sisse tassima. Katan kogu põrandaaluse pinnase umbes 20 cm paksuse keskmise jämedusega killustikukihiga, et põranda all oleks võimalik vähe niiskust ja orgaanikat.

Eelmisel päeva tegin seda üksi, kuid 30 kraadise palavuse ja niiske õhu käes ei olnud see just meeldivaim tegevus.
Täna, kui Kusti magas, tuli ka Katri appi killustikku kühveldama ja töö edenes uskumatu kiirusega. Selle paari tunniga, mis poja magas, suutsime pea-aegu terve põranda killustikuga katta, järgmisel korral jääb veel vast 4-5 kärutäit ja ongi valmis.

Põrandad ja vundament - üks etapp jälle läbi

2010-07-20T14:55:00.007+03:00

Nüüd olen oma põrandaehitusega siis sealmaal, et saan hakata aluspinnast killustikuga katma. Eile tegin valmis veel kolm viimast tugiposti põrandalaagidele ja ladusin ühe uue postirea põranda alustoe välimisele otsale. Algselt toetus põranda välimine ots prussile, mis oli toetatud otse vundamendi peale, paraku oli aeg ja niiskus sellega oma töö teinud ning seeõttu toa põrand õõtsus. Sama ootab ees ka elutoas.

Kõikide postide ja laagide vahele panin uue tõrvapapi ning katsin tõrvapapiga ka vundamendi ülemise ääre, et niiskus ei pääseks põrandalaudadeni. Kõik laagid ja muud põranda alla jäävad puitdetailid on niiskuse kaitseks viimistletud tõrvaõliga. Magamistoa ulatuses on ka vundament korralikult täis laotud ning kuhu vähegi ligi pääsesin, panin alumise palgirea ja vundamendi vahele uue tõrvapapi.

Vundamendi sain kenasti kinni laduda, mõlemasse välisseina tegin õhtustorud. Väljast tahab undament veel hiljem viimistlemist, seda saan teha ka siis, kui põrandad valmis. Kividest vundamendi kokkuladumine osutus päris parajaks pähkliks. Tuli otsida ja sobitada erineva suurusega kive ja need korralikult kinnitada. Korraga sai laduda kõigest ühe rea, siis pidi ootama segu kivistumist. Muidu oleks alumine rida uute kivide raskuse all paigast nihkunud.

Aega läks, aga endisest "hambutust" kivireast sai päris korralik ja tugev vundament. Rakendasin ka siinkohal tuntud tõde - kui sa ei tea täpselt, kuidas teha, tee nii nagu vanasti tehti. Ehk siis kasutasin müürisegu sees lisatugevduseks väiksemaid kivikesi ja peenikest killustikku, mis moodustavad suuremates kohtades omamoodi "armatuuri".

Allar tegeles viimastel päevadel kanalast sõnniku väljavedamisega. Huvipärast mõõtsime üle ja selgus, et sõnnikukiht on ca 50-60 cm.

Katri "pärusmaa"on edniselt peenrad-kapsad-kaalid-porgandid :-)

05 - 10. juuli 2010

2010-07-12T19:26:00.000+03:00

Juuli algus võttis meid vastu tõelise suvekuumusega ja ilmaennustus lubab järjest palavamaid ilmasid. Magamistoa põranda kaevamisega olen nüüd ühele poole saanud ja ometi on aeg hakata midagi ka korda tegema. Siiani oli sageli tunne, et iga päevaga läheb asi ainult koledamaks ja tunnistan ausalt - kaevamisest sai niivõrd kõrini, et nii mõnelgi korral võtsin labida suisa vastutahtmist kätte :-)

Ühtekokku kaevasin magamistoa põranda alt pinnase ca 50-60 cm sügavamaks, eriti keeruliseks tegi kaevamise see, et põrandalaagid olid pikad ja ulatusid läbi kahe toa, mistõttu ei saanud neid eemaldada. Olin sunnitud kaevama "ruut ruudu haaval" laagide vahelt.

Mis siis nüüd ees ootab (lühidalt) ?

* Vundament magamistoa piires korda teha (lahtised kivid välja võtta ja uuesti kinnitada, vajadusel uued kivid).

* laagidele uued (lisa) postid

* välimises seinas uus postirida ja selle peale üks pruss uueks laagiks, kuhu hakkab põranda ots toetuma

* pinnase peale killustik, geotekstiil ja kergkruus (sellest kirjutan lähemalt siis, kui juba sellega tegelen)

* uus aluspõrand

* soojustus

* lauad tagasi (osaliselt samad lauad mis olid, osaliselt plaanin kasutada elutoa laudu. Elutuppa tulevad täiesti uued lauad.)

***

Esimese asjana ostsin tõrvaõli ja võõpasin sellega täielikult üle nii laagid, kui ka piki maja kulgeva tugitala. Lasin õlil paar päev seista ja puidu sisse imbuda ning seejärel võõpasin veel teisegi kihi korralikult peale. Umbes paar-kolm päeva oli majas tunda tõrva lõhna, aga iga päev sai ruume tuulutatud ja nüüd ei ole enam tunda midagi.
Hea, et müüja märkas mulle ütelda, et ma võtaks justnimelt tõrvaõli, mitte männitõrva. Männitõrv pidavat olema nii vänge ja tugeva lõhnaga, et ruumid vajaksid mitu kuud tuulutamist ja vist ei aitaks see kah.

Järgmisena võtsin käsile uued tugipostid. Õigemini siis tugipostide esimese kivi paikamõõtmine ja maasse kaevamine. Plaan on iga laagi alla kahe risttala vahele teha fibost uued lisapostid. Põhjus selles, et nii laagid, kui ka risttalad toetuvad maakividele, ümber nende sai aga päris palju pinnast ära kaevatud. Kivide all on küll pinnast piisavalt ning see on tugev ja ei tohiks kusagile vajuda, siiski pidasin kindluse mõttes vajalikuks lisapostide paigaldamise. Iga posti jaoks kaevasin piisava sügavusega augu (vastavalt laagi kõrgusele pinnasest) ja täitsin augu põhja killustikuga. Fibo auku ja pinnas koos natukese killustikiuga tagasi ning korralikult kinni.
Seejärel tõstsin tungrauaga laagi veidikene kõrgemale, Vetonit M 100/600 abil teine fibo peale, laagi ja ülemise fibo vahele niiskuse kaitseks tõrvapapp, samuti laagi otsa ja vundamendi vahele ning laag ettevaatlikult alla tagasi.

Praeguseks on kahe laagi all postid täiesti valmis ja ülejäänute alla on paigutatud esimene, osaliselt masse kaevatud fibo.

Vahepeal otsustasin käsile võtta ka vundamendi korrastamise. Kui kõik postid laotud, oleks oluliselt kitsam ning ebamugavam seda teha.
Nagu olen juba eelnevalt kirjutanud, seisab meie maja nn. "nurgakividel" ning kogu ülejäänud vundament on sisuliselt täiteks laotud. Tollal kasutatud segu on aga kohati väga pude ja tundub, et seal on rohkem liiva kui midagi muud. Seetõttu on paljud kivid kas lahtised või hoopiski ära tulnud.

Esiteks võtsin ära kõik lahtised kivid. Seejärel toksisin haamriga läbi kõik ülejäänud kivid, et leida üles need, mis ei ole korralikult kinni. Tulemuseks oli vägagi "õhuline" ja auklik vundament, kus kohati oli tühja kohta rohkem, kui vundamenti ennast :-)
Seejärel paigaldasin õhutustoru, mida plaanin iga toa kohta panna kaks tükki - üks otsaseina, teine külgmisse seina. Õhutustoruks kasutasin 11cm läbimõõduga PVC toru, mille otstesse kinnitan metallresti.
Toru sai kinnitatud sobivate kivide ning Vetonit M 100/600 abil ning ka kogu ülejäänud vundamendi kivid on plaanis paika kinnitada M100/600´ga.
Uurisin erinevatest ehituspoodidest ja ka teistelt talutaastajatelt, millega oleks kõige õigem kinnitada maakivist vundamendi kive ja tundub, et vist paremat valikut ei ole.

Veidi õhutustorust ja tuulutusega põrandast
Alt tuulutusega põranda puhul on korralik õhuvahetus äärmiselt oluline. Esiteks hoiab see ära liigse radooni, teiseks puitkonstruktsioonide mädanemise. Sageli tehakse see viga, et alt õhutusega põrandad täidetakse kuni laagideni (näiteks kergruusaga) ning loodetakse selmoel saada soojem põrand. Tulemuseks on aga hoopis hallitus, niiskus ja kiiresti lagunevad põrandad. Kuigi alt õhutusega põranda ehitamine on kallim ning aeganõudvam, tasub selle tegemine ära. Seda nii Sinu, kui ka põranda enda "tervist" silmas pidades.
Täpsemalt ja pikemalt kirjutasin alt-õhutusega põranda kohta kirjutasin mai kuu ühes sissekandes, kus rääkisin täpsemalt mida, miks ja kuidas.

Samal ajal, kui mina põrandate ja vundamendiga tegelesin, müttasid Katri ja "noorperemees" Kusti peenardega. Meie tagasihoidlikul peenramaal kasvab täna juba till, rukkola, hernes, peet, redis ja veel palju muud, mida pidasime heaks ja vajalikuks maha panna.

11 juuli 2010

2010-07-11T16:52:00.002+03:00

Pühapäevane "talgupäev" suvises leitsakus. Ei teagi täpselt, palju see termomeeter väljas näitas, igatahes linnas ei ole juba mitu päeva võimalik olla - selline kuumus. Järgmiseks nädalaks lubas 32 kraadi sooja, kuid ega täna kah oluliselt parem ei olnud.

Meie Katri ja Kustiga jõudsime maale kümne paiku, "talgulised" Allar ja Malle (ehk supelsakstest sulased, nagu Malle ütles) veidi hiljem.

Katri jätkas majaesise lillepeenra sirgeks kaevamist ning meie sümboolse "aiamaa" laiendamist, Malle otsustas endise lepavõsa kohal kive välja kangutada ja Allar asus kanalast sõnnikut välja kaevama ja kompostikasti täitma. "Noorperemees" Kusti nautis samal ajal veemõnusid ja kaevas oma liivakasti.

Kui Kusti magas, otsustas Katri minna Mallele appi kive kangutama. Tea nüüd, kas oli selle süüdi liialt nõrk labidas või hoopiski labitahoidja liigne jõud, igatahes otsustas meie Fiskasrsi labidas keset kivikaevamist kaheks tükiks laguneda.
Pärast norisin Katrit, et kutsuks ta appi laudist maha võtma, aga mine tea - äkki keerab mul veel kangi kah sirgeks ;-)

Päeva tähtsaim ettevõtmine oli uue võrkkiige ülesseadmine. Järgemööda käisid kõik seal vahepeal puhkamas ja tammepuude varju nautimas.

Mina võtsin seekord käsile maja tagumise külje laudise mahakiskumise. Ühelt poolt vahelduseks vundamendi korrastamisele, teisalt aga oli seda vaja teha selleks, et pääseksin vundamendi ülaosale kenasti ligi ja saaksin uue tõrvapapi paigaldada.

Päikese, vihma ja aja käes "karastunud" laudiselauad olid kenasti kõvad ja tugevad, plaanin need ilmselt tõrvaõliga üle võõbata ning kasutada aluspõranda ehitamiseks. Jälle üks mure vähem, kust vajalikku materjali saada, pealegi on ehitusmaterjalide taaskasutus kenasti kooskõlas meie arusaamistega.
Esialgu jääb maja ilma laudiseta, kui kõik valmis, plaanime maja väljast villaga soojustada ning katta servamata püstlaudisega.

Otse laudise all oli otse vastu palki vana ja juba rabedaks muutunud tõrvapapp ning meeletul hulgal surnud sääsevastseid ja sääskede tiibu. Kuna maja taga oli enne lepavõsa, olid sääsed ennast ilmselt laudise pragude vahele kenasti elama sättinud.

Ühe laua all ootas aga ees üllatus. Hakkasin maha võetud lauda eest ära tassima, kui avastasin selle tagapinnalt mingi paberitüki. Selgus, et tegemist on vana Toris välja antud vekslipaberiga, mis on allkirjastatud 20. mail 1938 aastal summale üle 185 krooni. Alla kirjutanud Johannes Tilk Kingu Talust.
Kuidas ja miks see vekslipaber meie maja laudise vahele on sattunud, seda tahaks isegi teada.

Aprill 2010 - alustan põrandate lammutamisega

2010-04-20T21:02:00.121+03:00

Ilmad on veidi soojemaks läinud, esimesed lilledki oma nina maa seest välja pistnud ja jälle saamekenasti hakata maja peal tööd tegema.
Sel kevad-suvel ootab ees järjekordne lammutustöö, sedakorda siis lähen põrandate kallale.

Mis plaanis ?
Esiteks ei ole mul õrna aimu, mis mind ees ootab, kui vanad põrandalauad üles võtan. Idee poolest tuleks põrandaalune sogast puhastada, uuesti soojustada, uurida, miks kahes toas nurgapoolne põrandaosa õõtsub ja see korda teha ning põrandalauad uuesti tagasi panna.

Ma olin 100% kindel, et peab eksisteerima mingi abivahend, millega saaks põrandalaudu paremini üles võtta. Lauad on on laagide külge naelutatud, kangi kusagilt vahele ei saa ning ainus võimalus on (vähemasti esimesed lauad) ära lõhkuda (mida ma teha ei taha). Käisin läbi kõik Pärnu ehituspoed ja seletasin, et vajan sellist vahendit, millega saaks peidetud peaga naelad põranda laudade seest kätte, seejuures laudu võimalikult vähe kahjustades. Kõikjal vaid kehitati õlgu ja üteldi, et ilmselt on selline asi tõepoolest olemas, aga mis see on või kust seda saada - ei tea.

Viimases hädas pöördusin Ramirenti, ehk oskavad nemad midagi rääkida.
Seal võttis meid vastu muheda olekuga kogukam meesterahvas, kes jäi minu jutu peale mõtlema, tegi paar telefonikõne ja ennäe - leidiski minule vajaliku abivahendi, broneeris selle minu jaoks ja samal päeval käisin ja ostsin selle ära. Nimeks riistapuul (ennäe imet---) naelaeemaldaja :-) Põhimõtteliselt on tegemist kangi ja naelatangide "ristsugutisega" - liikuva metallist käepideme abil lööd nokakujulise haardeotsa naelapea lähedal puidu sisse, toetad kangi tagumise L tähe kujulise otsa vastu maad ja vajutad sellega "noka" ümber naelapea, siis tõmbad käepideme pikalt välja ja kasutad seda kangina. Täiesi hämmastav, kui kergesti ka kõige kangekaelsemad naelad selmoel kätte saab.

Niisiis - uus töövahend käes, hakkasin hakkasin tegelema tagatoa põranda ülesvõtmisega. Laudade all oli soojustuseks kõikvõimalik soga, praht ja liiv. Pole ime, et aluspõrand kohati täiesti pehkinud oli, sest liiv hoiab ju kõik niikuse enda sees ja mädandab seeläbi puitu.

Tagumise toa põrand

Naelaeemaldaja

Naelad väljas, tuleb natukene kangiga kaasa aidata

Olin just kaks esimest põrandalauda üles võtnud ja asusin kolmanda kallale, kui sain pehkinud aluspõrandat ka "omal nahal tunda". Ühel hetkel kadus toetuspind jalge alt ära ja kukkusin ühte jalga pidi põlvist saadik põranda sisse. Ehmatus oli päris suur, sest kõik toimus väga ootamatult, õnneks kandsin tööpükste all põlvekaitsmeid ja kõige hullemini seeläbi haiget ei saanud. Veidiks ajaks võttis lonkama siiski...

Selgus, et antud kohast oli aluspõrand ja ka tugipostid täiesti mädad ning kõik see püsis koos vaid hea õnne peal. Tekkinud august sisse piiludes sain ka esimest korda aimu, mis mind põranda all ees ootab. Selgus, et tegemist peaks olema nii nimetatud alt õhutusega põrandaga. Lühindalt kirjeldades tähendab see sellist põrandat, kus erinevalt tavalisest põrandast ei ole põrand mitte otse vastu maapinda vaid maapinna ja aluspõranda vahel on tühimik (õhutusvahe), läbi maja vundamendi lähevad sinna õhutusavad (õhk saab põranda all vabalt liikuda) ja põrand kinnitub postide peal seivate laagide külge. Soojustus paikneb aluspõranda ning pealmise laudpõranda vahel.

Seda tüüpi põrandal on mitmeid eeliseid, samas ka miinuseid. Kui alt õhutusega põrand on tehtud korralikult, kaitseb ja hoiab see puitdetaile liigse niiskuse eest ja põranda eluiga on pikem, lisaks kaitseb selliselt ehitatud põrand liigse radooni eest.

Miinusena võiks välja tuua oluliselt suurema töömahu sellise põranda ehitamisel ja taastamisel, lisaks - kui põrand ei ole tehtud ja soojustatud korralikult, võib juhtuda, et põrandad on külmad ja puhuvad läbi.

Igatahes - nüüd siis tean, et põrandatega ootab ees oluliselt rohkem tööd kui arvasin ja ilmselt tüdimuseni kaevamist :-(

Kuni mina põrandat "imetlesin", teleges Katri hoovikoristuse ja peenardega ning pesi puhtaks tagumise väikese toa põranda ja seinad, et jahedate ja kehvade ilmade korral saaks Kustiga mõnusasti toas soojas olla.

Jaanuar - veebruar 2010 - talv nagu muiste

2010-02-28T19:44:00.000+02:00

2010 aasta algas meile paksu lume ja käreda pakasega. Sellist talve ei mäleta enam ammu. Külmakraade oli kohati ligi 30 ning lumi ulatus mulle vööst kõrgemale. Kesk-Eestis mõõdeti sel jaanuaril suisa rekordilised 34 külmakraadi.

Kusagil siin on kaev.

Looduse kunst

Suvi 2009 - lammutame, lammutame, lammutame :-)

2009-08-30T12:04:00.066+03:00

Et noorperemees Johan August otsustas ilma tulla ettenähtust varem ning meie plaanid seeläbi veidi sassi läksid, võttis meid Koplisse tagasi tulles lisaks ilusale õitsevale rapsipõllule vastu ka järjekordselt rinnuni kõrge malts :-)
Suur osa suve algusest kulus seetõttu taas niitmisele ja puhastamisele.

Võtsime endale eesmärgiks selle suvega lõpule jõuda ühe väga must tööga - tubade "lammutamisega".
See tähendab kõkides tubades tuleb seintel maha lõhkuda vana krohv, eemaldada selle all olevad liistud, laes oleva krohvi ning vana soojustuse eemaldamist ning algupäraste laelaudade puhastamist.

Tegime seda mitmel põhjusel.
Esiteks oli see kunagine krohv äärmiselt ebakvaliteetne ja pude ning kohati lapitud ja parandatud hoopiski tsemendiga.
Teiseks tahtsime näha, mis seisukorras on palgid ning kui hästi on maja tihendatud.
Pealegi on meil plaan seinad katta rooplaadi ning savikrohviga.

Lagede juures sai määravaks see, et algupärase laudadest lae külge oli kinnitatud veel teinegi laudadekiht ning vahetäiteks oli kasutatud kõike, mis kätte sattus - saepuru, kaltsud, vanad ajalehed. Esiteks on see tuleohtlik, teiseks aga olid rotid sinna aja möödudes endale mõnusa olemise teinud.
Lisaks tahtsime näha, millises seisus on laelauad, eriti kohtades, kus vihamvesi sisse on sadanud.

Elutuba:

Eluota otsaseinas on kolm alumist palki proteesitud. Seda just mitte kõige paremini, siiski piisab õnneks vaid korralikust tihendamisest. 80 ´te keskel vahetatud puitaknad on aga paigaldatud äärmiselt kehvasti, vahed on suured ja nii mõnestki kohast paistab päevavalgus läbi pragude tuppa sisse.
Aknaümbrust on üritatud tihendada klaasvillaga, sedagi on pandud väga hõredalt ja lohakalt.
Korstnajala juurest on katus läbi lasknud, seetõttu tuleb seal laelauad vahetada.

Elutuba enne ja pärast lammutamist:

Köök:

Köögi linoleumi alt tuli nähtavale kena ja küllaltki heas korras laudpõrand. Ka siin on aknad paigaldatud lohakalt, aknaraami ja seina vaheline osa on tihendamata.

Köögi seinu kattis püstine laudis, mis jättis mulje sauna eesruumist. Laudis oli jämedate naeltega löödud otse krohvi sisse, mõnes kohas andsid lisatuge üksikud seina külge naelutatud lauajupid.

Köögi õuepoolse seina laudise alt avastasime kipsplaadiga kaetud seina, kipsi all omakorda krohv. Ilsemlt oli üritatud seina tuulekindlamaks teha, arvestamata seejuures, et viga ei ole mitte seinas vaid lohakalt paigaldatud akendes. Kips oli samuti jämedate naeltega otse krohvi külge löödud ning kokku sätitud erineva suurusega juppidest, plaatide vahed on klaasvillaga kinni topitud.

Naelad olid vanasti ausad...

Sellise "raami" abil oli kipsplaat seinas

köök kui sauna eesruum :-)

Peale laudise mahavõtmist

Kipsiga kaetud välissein

Akna "tihendus"...

Tagatuba:

Tagatoas on samuti kahte aknaalust palki proteesitud ning akende vahed täidetud klaasvillaga. Tagumises välimises nurgas on põrand veidi vetruv, siiski mitte nii palju, kui elutoas. Paaris kohas on põranda ning seina vaheline täide vajunud ning sealt paistab otse õue, ka akende nurkadest on kohati valgust näha. Välimise otsaseina krohvi on parandatud tsemendiga.

Enne lammutamist

Osaliselt sai algust tehtud ka pehkinud laelaudade eemaldamisega kanalast ning ehitatud uus lakaluuk.

Sellal kui sees käis hoogne ja tolmune lammutustöö, tegeles Katri hoovi ning peenarde korrastamise ja uute peenarde kaevamisega. Seda loomulikult niipalju, kui talu noorperemees Johan August seda teha lubab :-)

Igatahes - suve lõpuks on kõikide tubade seintelt ja lagedest krohv ja alusliistud lammutatud ning praht ja soga välja tassitud. Hoov on korda tehtud ja peenrad juurikatest puhtad.
Kogu tööd ja tegemist saatsid suvi läbi sookurgede hõiked ja askeldamised, mida puhkepausidel väga mõnus oli nautida - milleks üldse telekas :-)

Mai 2009 - lilled, lilled, lilled

2009-05-25T07:53:00.028+03:00

Mai kuu võttis meid vastu värvilise ja õitsevana, kahjuks ei olnud meil seda eriti aega ega võimalust nautida, sest äsjasündinud "kopli noorperemees" Johan August nõudis oma :-)
Tasapisi tegelesime maja ja hoovikoristusega, suuremate tööde jaoks ei jätkunud paraku aega.

Aprill 2009 - kevad käes, "Täpikesel" hakkab kiire

2009-04-24T23:02:00.000+03:00

Uus kevad käes ja lilled õitsevad.
Aprill kulus enamasti majast vana prahi ja kola väljavedamisele ning puude - põõsaste harvendamisele.

Katri nokitses, nii palju kui meie "kõhubeebi" lubas (ehk Täpike nagu teda kutsume) peenarde kallal ning mina üritasin endiselt majast kõikvõimalikku kola ja prahti välja vedada.

24 aprill oli viimane kord, kui kõhubeebi "Täpike" meil kevadisi talutöid teha lubas, kuigi meie teada oli meie "kohtumiseni" veel aega küllaga.

Sama päeva õhtul läksime Pärnu haiglasse, hommikul sõidutas kiirabi Katri Tallinnasse ning 02.05.2009 pärastlõunal nägi ilmavalgust Kopli talu tulevane noorperemees Johan August. Eks ta vaatas et väljas on ilm ilus ja lilled õitsevad ning otsustas lihtsalt, et tahab seda kõike ka ise näha :-)

Opel pole auto. Vähemasti mitte lumeauto :-)

2009-03-29T23:01:00.000+03:00

Märts oli kahjuks aeg, kus saime oma armsas talukodus käia harva.
Suurimaks seikluseks oli vahejuhtum, kui otsustasime peale suurt lumesadu, et üritame autoga siiski hoovi sõita. Tulemuseks oli see, et auto istus põhjapidi lumehanges kinni ning me ei ei saanud ei edasi ega tagasi. Päris hulk aega sai kaevatud, enne kui jälle liikuma saime - ja seda 28 märtsil ! Kevad peaks juba uksele koputama, aga meie istume hanges kinni :-)

Sõida siis veel sellisega :-)

Puud langevad

2009-02-07T22:56:00.000+02:00

Katri käis täna koos suure abiväega võsa lõikamas ning puid langetamas. Ühtekokku kaheksal mehel kulus selleks terve pikk tööpäev ja vähemalt teine samapalju ootab veel ees, siis hakkab asi tasapisi ilmet võtma. Majatagusest võsast saime lahti, maja eest võeti maha mõned vanad ja haiged puud.

Talvine Kopli talu

2008-12-30T22:30:00.000+02:00

Kuna detsember on pillimeestele töine aeg, ei jäänud ehitustööde jaoks just eriliselt palju aega.
Siiski sai käidud koristamas ning lihtsalt Kopli talu "talveilu" nautimas. Talv oli seekord erakordselt külm, kuid ilma suurema lumeta. See aga ei takistanud kass "Maailmalõpul" meiega koos askeldamast :-)

Mis meil plaanis on ning mis meid ees ootab.

2008-10-14T22:10:00.012+03:00

Esimese suurema asjana tuleb maja läänepoolse otsaseina vundamendikivid uuesti paika sättida, seejärel saab sirgeks seada ning paika panna põrandad.
Põrandalauad on plaanis puhastada vanast värvist ning seejärel õlitada, minu töötuppa tuleb ilmselt heli summutav antistaatiline korkpõrand. Tubade seinad puhastame vanast krohvist, paigaldame roomatid ning krohvime savikrohviga ja värvime loodusvärvidega (ilmselt kaseiin- ehk kohupiimavärv).

Kanalas tuleb välja vahetada alumised kolm seinapalki ning päris suur osa laelaudadest, lisaks nii laudast kui kanalast välja kaevata ligi poolemeetrine sõnnikukiht.
Lakast peame välja viskama kogu sinna kogunenud rämpsu ning põrandat katva kruusa-heina ja tont-teab-mille kihi ning soojustama lakapõranda puistvillaga. Seejärel uued alusprussid ja uus põrand.
Väljas on plaanis eemladada kogu vana TEP plaadist soojustus, soojustada maja mineraalvillaga ning paigaldada uus laudis. Hetkel näeme vaimusilmas Rootsi punasega värvitud püstlaudist.

Endise kanala kohale on plaanis ehitada käimla ning pesemisruumid. Käimla kavatseme ehitada 100% biokäimlana.
Biokäimlate kohta leiad rohkem infot siit :

* Biosept
* Separett

Pesuruumi jaoks on tarvis ehitada kas imbväljak või settekaev, tuua majja vesi. Valikuks on kas puurkaev või siis torude vedamine üle põllu asuvasse pumbajaama.

Laudast peaks tulevikus saama minu helistuudio, töötuba, garaazh ning puuhoidla.
Eluruumide peal asuvast lakaosast on plaanis ehitada toad, trepp teisele korrusele hakkab ilmselt olema praeguses kanalas.

11-12.10.2008 - haned, luiged, 50 cm s..tta ja hulgaliselt lammutamist.

2008-10-12T21:38:00.037+03:00

Seekord tervitasid meid Koplisse saabudes põllule kogunenud haned ja luiged ! Ühtekokku vast paarkümmend luike. Meil aga polnud neid mahti vaatama jääda - töö ootas tegemist.

Meie Katriga jätkasime sahvri ning väikese toa lammutamist, Malle ja Allar võtsid käsile eeskoja.
Eeskojas ootas järjekordselt ees üllatus - ühe saepuruplaadi alt ilmus välja seina asemel akna-ava !
Seda ei onud eelmine "remontija" vaevunud isegi kinni lööma - väljast kattis avavust TEP-plaat ning seest saepuruplaat ja keskel haigutas tühjus. Mõni ime siis, et sealse seina puitplaadid kõik niisked ja pehkinud olid.

Ma ei olegi hetkel päris kindel, kas teeme sinna uuesti akna või ehitame avavuse kinni ning teeme seinaks. Eks aeg näitab, aga uurin igaks juhuks, kas kellelgi on sarnase mõõduga aken kusagil üle.

Sahvri ning väikese toa saime kenasti lammutatud (ehk siis krohv ja liistud eemaldatud ning lugematu arv naelu välja kangutatud).
Mina võtsin prooviks maha ka mõned köögi seinas olnud lauad, et sinn alla kiigata ja asusin siis kanala kallale.
Esiteks lammutasin juppideks kõik õrred, piirded ning muud imevidinad, seejärel asusin lammutama sissepääsu ümber olnud aedikut. Kanalast lauta viiva ukse pidin otses mõttes lahti kaevama, sest sõnnikukiht on põrandal kohati 50 cm või rohkem !
Kanala laelauad on suures osas väga kehvas seisus ning vajavad väljavahetamist. Kiskusin prooviks mõned lauad alla, osa neist olid pudedad ja pehmed nagu papp. Samuti on kannatada saanud kanala ning köögi vahelise seina kolm alumist palki, mis tuleb ilmselt samuti välja vahetada . Õnneks on laudaukse ning latrite lammutamisest üle jäänud päris kenake hulk korralikke palke, mida saan selleks ära kasutada.

Lammutusjärgne "sahver"

Köök

Kanala

Kanasõnnik

Kanala lammutamine

05.10.2008 - Uks valmis, läheb lammutamiseks...

2008-10-05T19:29:00.058+03:00

Viinakuu, ehk oktoober käes. Selleks korraks on meil suuremad välitööd maja juures enam-vähem valmis ning jätkame alles kevadel.
Neljapäeval lõpetasin välisukse taastamise - paigladasin viimased siseliistud, seadsin luku töökorda, kinnitasin klaasid ning värvisin ukse nii seest kui väljast Rootsi punasega.

Ehk siis endine vana ja väsinud välisuks

Sai uue soojustuse, välimuse ja uue "elu". Seest ja väljast on uks värvitud klassikalise "Rootsi Punasega":

Kuna välitöödeks on juba liialt märg ja tuuline, kolisime nüüd oma tegemistega majja sisse. Plaanis on siis talve jooksul kõikide tubade seinad ning laed kuni palgini puhastada (ehk siis eemaldada vana värv, krohv, vineerplaadid ning muu sarnane) ja lammutada laudast ning aganikust vanad puitkonstruktsioonid.
Lisaks on vaja laudast ja aganikust (viimast on kasutatud kanade pidamiseks) otses mõttes välja saagida vana kuivanud sõnnik ning puhastada lakapealne vanast kolist ja prahist.

Mina võtsin alustuseks käsile sahvri puhastamise. Kõik vanad riiulid, hoidlad ning kastid oli Allar juba sahvrist välja lõhkunud ning mina asusin seinte kallale. Hirmsa rohelise värvi, paksu krohvikihi, alusliistude ning lugematu hulga naelte alt ilmus tasapisi nähtavale korralik samblaga tihendatud palksein.
Naelu on siin majas aga tõeliselt armastatud. Ainuüksi sahvri uksepiida seest kangutasin välja ligi veerandsada naela, üks suurem kui teine. Üllatuseks oli seejuures umbes viis tolli pikk vana sepanael, mille leidisn ühe nurgapalgi seest paksu korhvikihi alt.

Peale ühe külgseina puhastamist ning pisikest lõunapausi otsustasin vaadata, mida varjavad naeltega lakke löödud vineerplaadid. Kui olin kangi esimese plaadi vahele saanud ning üritasin seda lahti kangutada, sai mulle osaks otses mõttes korralik rämpsu ja rotipabulate laviin. Selgus, et vineerplaadid olid kinnitatud lakke löödud liistude külge ning lae ja vineeri vahele jäänva mõnesentimeetrise õhuvahe olid asustanud hiired ja rotid!

Ühtekokku kühvedasin sealt kokku ligi veerand kärutäit rämpsu ja pabulaid. Välja ilmus aga kogu selle vineeri ning sitakihi alt kena ja korras laudadest lagi.

Katri võttis samal ajal käsile sahvri kõrvale jääva "väikese toa" nagu me seda hetkel nimetame. Esimese asjana sai maha kistud vana tapeet ning ajalehed. Selle alt ilmus nähtavale kaks kihti krohvitud ning joonistaud mustriga krohvseina. Krohvikihi all järjekordselt alusliistud ning samblaga tihendatud palksein.

Plaanis on meil vana krohv maha võtta kõikidelt seintelt, seda mitmel põhjusel. Esiteks on osa krohvist niiskusega pudedaks muutunud - maja on ju mõned aastad kütmata seisnud.

Teiseks on krohvi siit-sealt lapitud tont-teab-millega (vist tsement) ning mis peamine - tahame näha, mis on krohvi all. Ehk siis millises korras on palgid jne. Edaspidi on plaanis seinad katta roomatiga, uuesti krohvida (savikrohviga) ning värvida näiteks kohupiimavärvidega (kaseiin), mõnes kohas aga jätta puhas palksein hoopiski nähtavale.

27.09.2008 - uks ja teised...

2008-09-27T18:50:00.020+03:00

Majja tulev elektriliin on meil nüüd kenasti korras ja turvaline, vanad kaablid lahti ühedatud ning nende asemele veetud kaks ajutist liini, et saaksime vajadusel valgustust või elektrilisi seadmeid kasutada. Mingil päeval paigaldatakse veel ka maanduslatt, siis on elektritöödega natukeseks ajaks vahe sees ja jätkame alles peale tubade remonti. Seniks koostab elektrik meile tubade plaani järgi, mille talle joonistasime, korraliku kaabelduse skeemi.

Allariga vinnasime katusele uue ajutise redeli ja kiskusime vana ning mädanenud lahti. Homme peaks tulema Katri kasuema elukaaslane ja korstna korda tegema.

Seejärel jätkas Allar laudas lammutamisega ning mina asusin uuesti välisuksega jändama.
Esiteks värvisin ära eelnevalt Vivaprotectiga töödeldud välimised ukseliitud, seejärel võtsin käsile ukse siseosa.
Pehkinud puidu eemaldamisest jäänud augu täiteks kasutatud PVA ja saepuru segu oli kenasti kivistunud, lihvisin selle peene liivapaberiga ühtlaseks, seejärel paigladasin uksele uue soojustuse (mineraalvill) ning hakkasin mõõtma ja paigladama uusi liiste.

Katri võttis samal ajal käsile välikäilma värvimise.

22.09.2008 - ja jälle Eesti Energia :-(

2008-09-22T18:44:00.000+03:00

Täna tõdesin järjekordselt, kui absurdseks võib asjad viia bürokraatia ning monopoolsus. Ilmselt ei ole paljudele üllatus, et tänasegi päeva "kangelaseks" on meile juba "sõbraks saanud" Eesti Energia.

Kuna Eesti Energia "elektrikute" eelmisest külaskäigust Kopli tallu selgus, et suurem osa elektritöid tuleb nii või nii ise ära teha ning nemad vaid "ühendavad otsi" ja "eemaldavad plomme", siis leidsime minu isa Allari kaudu meile korraliku elektriku, kes on võimeline tegema muuhulgas ka liinitöid ning kes on nõus terve meie maja elektrisüsteemi vastavalt nõuetele ümber ja valmis ehitama.

Täna sai siis kõigepealt helistatud Eesti Energia kodulehel antud ainsale kontaktnumbrile 1545 (klienditelefon) ning neile meie soov ära räägitud (soovime vahetada vananenud kaabli liitumispunktist peakaitsmeni, vahetada vana ja roostes peakaitse uue ja tänapäevase vastu ning viia see praegusest asukohas arvesti juurde).

Antud numbrilt (klienditeenindus) saime teada, et selleks peame tellima Eesti Energialt plommi eemaldamise (ootejärjekord vähemalt 2-3 nädalat, tasu 337 EEK)), seejärel ostma Eesti Energia käest peakaitsme ning selle paigalduse (ise ei tohi seda väidetavalt üldse puutuda), vedama ise kaabli peakaitsmeni ning seejärel tellima plommi taaspaigaldamise.
Kusjuures peakaitsme hinnaks küsiti Eesti Energias 350 EEK pluss tööraha, ühtekokku 633 EEK (poes maksab peakaitse 50 EEK !!!)

Tänasime viisakalt klienditelefoni ning seadsime sammud Eesti Energia Pärnu klienditeenindusse Malmö 21.

Sealgi räägiti meile esialgu sama juttu, aga kui hakkasime välja tooma fakte ning reaalseid hindu, muutus jutt hoopis teiseks.

Meil paluti kirjutada avaldus selle kohta, et soovime vajaminevad vahendid ja seadmed osta ise ning kogu paigalduse ning süsteemi ümberehituse lasta teha isiklikul atesteeritud elektrikul.
Eesti Energialt peame tellima vaid plommi eemaldamise ning uuesti paigaldamise.

Hämmastav, kuid peale meie elektrikule tasumist hoidsime selmoel kokku üle paari tuhande krooni ja seda pelgalt materjali ja tööraha arvelt. Lisaks majasisestele elektritöödele paigaldatakse meile nüüd ka nõuetele vastav maanduslatt ning viiakse seinal asuvad isolaatorid seadusega ettenähtud puuteküündivusele (2.50). Kumbagi neist töödest Eesti Energia hinnapakkumises ei olnud ja arvestades meil käinud "elektrikute" suhtumist, ega neid vist ei huvitagi - teevad täpselt selle, mida näpuga ette näitad ja koorivad mitmekordse hinna. Ei mingieid soovitamisi ega nõustamist.

Loo moraal - tuleb ise tark olla ning natukene foorumitest, internetist ja tuttavatelt elektrikutelt nõu ning infot küsida, muidu pügab Eesti Energia Sult vähemalt kolm nahka, kui mitte rohkem !

20 - 21 september 2008

2008-09-21T14:25:00.005+03:00

Lisaks ilusale ilmale ootas meid ees järjekordne uus kassihakatis, kes arvas, et tema on siin talus kas peremees või vähemalt töödejuhataja ja tähtsa näoga igal pool ringi koperdas (ju on kohalike kasside seas sõna lahti, et Kopli talus saab korralikult pai...)

Sedakorda oli tegemist noore halli-valge kirju kiisuga, kes tänu oma pidevale kräunumisele sai kohe hüüdnimeks "Maailmalõpp" (kõigepealt oli üle põllu kuulda kräunumist, siis jõudis viimaks kiisu ise kah kohale...)

Katri jätkas peenra läbikaevamist ning lillesibulate istutamist. Kui kõik viimaks valmis arvas Katri, et niipea ta enam ühtegi peenart teha ei kavatse ;-)
Ega me tegelikult täpselt ei teagi, mis seal tärkama hakkab sest lisaks ise ostetud lillesibulatele sai maha pandud ta terve suur hunnik samast vanast peenrakohast leitud sibulaid. Eks kevadel ole näha.

Peenar valmis, hakkas Katri oksi põletama, maja taga umbrohtu niitma ning hiljem välikäimlat värvima.
Malle tegi samal ajal avastusretke meie maja taga asuvasse võsasse, kuhu isegi minu ja Katri jalg polnud veel jõudud. Niitmine ja okste tassimine tuli aga vahepeal pooleli jätta, kuna "Maailmalõpp" väsis suurest töödejuhatamisest ja kräunumisest ära ning otsustas keset niidetavat hooviosa lihtsalt magama keerata :-)

Kuna niita enam ei saanud, siirdus Malle "sisetöödele". Köögilaud, pink ja kapipealne said kenad uued katted ning köögis elanud ämblikud peavad nüüd otsima uued elukohad. Koos Allariga lõhuti eeskojast välja ka õlist läbi imbunud kummut ning ning visati minema kapis seisnud kola.

Et nädala alguses otsustas üks Eesti Energia nii nimetatud "elektrik" omavoliliselt meie majja sisse ronida (millest varem juba täpsemalt kirjutasin), võttis Allar käsile ukse luku.

Lukk oli uksel ka eelnevalt olemas, kuid ei tahtnud hästi kinni minna. Mõõtude järgi sai ostetud uus lukk ning päris suur osa päevast läkski uue luku sobitamiseks ning paigaldamiseks.

Lukk paigas, hakkas Allar ehitama ajutsist katuseredelit. Ostes maksaks katuseredel 1500 - 2500 EEK, meil aga lauda ning sahvri lammutamisest materjali omajagu ning milleks maksta kallist hinda, kui saab vanaisade kombel ise teha.

Mina lõpetasin samal ajal maja otsmiste akende teistkordse värvimise ning tagumiste akende puhastamise ja alustasin äsja uue luku saanud välisukse renoveerimist.

Aknaraamid puhastasin traatharjaga üleliigsest mustusest ja lahtisest värvist ning immutasin raamid puidukaitsevahendiga Vivaprotect. Seejärel puhastasin pööningult leitud aknanurgikud, toksisin nad vajadusel haamriga sirgeks ning kinnitasin akendele. Seejärel teipisin eelnevalt immutatud akende klaasiosa maalriteibiga ning värvisin raamid.

Kuna välisuks oli saanud päris tugevasti niiskuskahjustusi (ilmselt on ust hoitud lahti ning katuseräästast on vesi jooksnud otse uksele) , võtsin ukse kuni raamini lahti. Plaan on kasutada korralikke sisemisi liiste välimiste rikutud liistude asendamiseks ning ukse siseküljele teha uus kate. Asendada tuleb ka ukse soojustuseks kasutatud klaasvill, mis paraku oli väga pude ning ära vajunud.

Liistude eemaldamisel selgus, et ülemisel piidal olid väga tugevad veekahjustused ning pehkinud osa ulatus läbi terve puidu. Kuna terve ülemise piida asendamine oleks liialt keeruline, otsustasin kahjustatud osa tugevdada ning "proteesida". Selleks eemaldasin pehkinud osa kuni tugeva puiduni, augukohad fikseerisin liistudega ning järgmisel korral täidan tekkinud õõnsused PVA ning saepuru seguga (nipp, mille mulle õpetas minu tööõpetuse õpetja Eduard Rajari).

Peale mõõtmist ja saagimist sai välimine liistuosa kenasti asnedatud ja korda tehtud, järgmisel korral jätkan ukse soojustuse ning sisemise küljega.

16 september 2008

2008-09-16T11:08:00.045+03:00

Hommikul kella kümne paiku suundusime Allariga jälle Kopli poole. Et eelmisel korral sai suurem osa aknaid Vivaprotectiga üle tehtud, oli sel korral plaanis akende värvimine. Kohale jõudes tibutab aga uduvihma, mistõttu hakkan hoopiski välisust korda tegema. Kuna selgus, et sarnase välimusega liistusid, nagu meie välisuksel, ei ole saada, kavatsen kõik sisemised katteliistud lahti võtta, korralikud välja sorteerida ning nendega välimised pehkinud liistud asendada. Seejärel uks Rootsi punasega üle värvida.
Sissepoole panen vanade liistude asmel üleni uued.

Lõunapaiku jääb tibutamine järgi ning saan hakata ka aknaid teipima ja värvima ja õhtupoolikuks on maja esimesed aknad värvitud.

Allar lööb samal ajal maja taga olevate akende ümbruse laudadega kinni, et niiskus vahele ei pääseks ning hakkab seejärel eeskojas olevat vana tööriistakappi sorteerima ja puhastama.

Peale mitmekordset helistamist ja selgitamist tulevad lõpuks kohale ka lubatud elektrikud Eesti Energiast. Tänaseks oli aeg küll kokku lepitud, aga üks töötajatest oli oma paberimajanduses nimed ja kohas segi ajanud, mistõttu tekkis selline tohuvapohu, et teenindaja ei saanud enam isegi aru, kes on kes ja kus mis asub. Ikka juhtub.

Küll aga sai kinnitust üks meie jaoks äärmiselt ebameeldiv vahejuhtum, kus kohal teen päris terava märkuse Eesti Energia suunas.
Nimelt selgus, et üks Eesti energia elektrikutest oli eelmisel päeval, kui kedagi kohal ei olnud, omavoliliselt meie majas sees käinud !
Ise ta põhjendas asja küll sellega, et "sattus meie kanti" ja otsustas "läbi astuda", et ei peaks järgmisel päeval uuesti sõitma hakkama. Huvitav, kas neil ongi kombeks ringi käia ja kõiki uksi katsuda, et äkki on mõni lahti ?!
Väga ebameeldiv ja rumal käitumine nende poolt igatahes...
Et sellist ebameeldivat vahejuhtumit rohkem ei tuleks, otsustas Allar võtta täpsed mõõdud ja panna välisuksele korraliku uue luku.

Kuigi kohale tulnud elektrikud ei saanud esialgu aru, miks nad pidid tulema (sest eile juba üks ju käis...) näitasid nad meile siiski, mida ja kuidas me teha saame ja andsid ka väga asjalikke soovitusi seoses elektriliini ümbertegemisega. Nimelt on vaja välja vahetada umbes meetrine kaablijupp, mis tuleb maja seinal olevast isolaatorist peakaitsmeni ja edaspidi on plaan viia kaabel üldse maa alla.

Suureks üllatuseks selgus, et suurem osa töid tuleb siiski ise ära teha, nemad tulevad vaid kohale, võtavad peakaitsmelt plommi maha, et me saaks kaabli ära vahetada ja panevad pärast plommi tagasi. Seda loomulikult kalli raha eest !
Ka kraavi kaabli jaoks peame kaevama ise, samuti viima kaabli postist majani ning kinnitama elektrikapi posti külge, misjärel Eesti energait uleb ja "ühendab otsad ära"...

Aga mis seal ikka - saangi ühe huvitava kogemuse võrra rikkamaks :-)

Peale elektrikute lahkumist sättis ka Allar ennast minekule, kuna pidi õhtul tööle minema. Mina jäin üksi Koplisse ja otsustasin okste põletamisega veidi sooja teha. Selleks otstarbeks on meil hoovis üks vana suur vann. Lõikusin oksakääridega paraja hunniku juppe valmis ja tegin vanni sisse lõkke.

Et puhastatud aknad said kõik värvitud ning teistel akendel vajas immutusvahend alles kuivamist, otsustasin proovida, kuidas see päris õige Rootsi punane (slamfärg) välja näeb ja katab.

Rootsi punane on pika elueaga ning keskkonnasõbralik muldvärv, mis koosneb rukki- või nisujahu kliistrist, veest, raudvitriolist, linaõlist ja muldpigmendist.
See on üks vanemaid värvitüüpe, mida Rootsis kasutati algselt kõrgema seisude majade värvimiseks. 19.sajandil muutus see peamiselt talumajade värviks. Punaseks värvitud puitmaja väljendas jõukust ja ühiskondlikku staatust. Valgete äärtega ja punaste seintega majast on ajapikku saanud Rootsi sümbol.

Et muud targemat kohta esimese hooga pähe ei tulnud, võtsin "proovipinnaks" laudauksed. Peale ühekordset värvi pealekandmist oli tulemus selline :

Samal ajal, kui mina laudaust värvisin, jõudis ka Katri kohale. Et kõht oli pikas päevast juba päris tühi, hakkas Katri lõkke kohal liha küpsetama ning mina jätkasin laudaukse värvimist. Pele sööki võtsin mina käsile ukse teise poole ja Katri üritas lillepeenrast umbrohujuuri kätte saada.
Peagi hakkas väljas pimedaks minema ja kuna tööd ei näinud enam korralikult teha, lugesime järjekordse tööpäeva Koplis lõpetatuks ning siirdusime tagasi koju

13-14 september 2008

2008-09-14T10:53:00.072+03:00

Katri käis eile Koplis koos vanaema elukaaslase Väinoga, kes on juhtumisi ahjumeister. Tuli välja, et nii mõnigi ahi Murru külas on tema tehtud. Väino uuris ja puuris meie ahjusid ja lõõre ja piilus ka korstna juurde. Selgus, et ahjud on enam-vähem korras, korstna juures on vaja aga teha tihendustöid, mille osas Väino meile appi lubas tulla. Meie ülesandeks jäi muretseda katusele korralik redel, praegune on täiesti mäda ja ei kannata ronimist.

Kuigi tulin just hommikul töölt ja enne tööle minekut olin esinemas (ehk siis maganud kahe päeva peale vaid loetud tunnid), otsustasime siiski Koplisse minna. Parem liigutan ennast ja teen midagi kasulikku, kui niisama kodus diivanil lesin.
Meie suureks üllatuseks pakkusid ka "esikad" ennast suisa vabatahtlikult kaasa tulema, kuigi hoiatasid ette, et saavad meil abiks olla vaid pool päeva.
Meie Katriga jõudsime kohale umbes kümne paiku, esivanemad vast tunnike hiljem.

Et trimmerit seekord laenata ei saanud, keskendusin hoopsiki akendele ja välisuksele.
Kraapisin pahtlilabida ning traatharja abil akendelt maha kogu lahtise värvi, puhastasin aknaraamid ja töötlesin välimised anknaraamid Vivaprotect puidukaitsevahendiga.

Uksega oli veidi rohkem tööd, sest osad liistud olid niiskuse poolt tugevasti kahjustunud. Hõõrusin kogu musta kihi liistudelt maja (nii seest kui väljast) ja töötesin ukse korraliku osa Vivaprotectiga. Puhastamise käigus selgus, et väljast tuleb uksel umbes 5-6 liistu välja vahetada ja ka seestpoolt on osad osad liistud mädad. Võtsin ühe jupi liistu kaasa ja vaatan homme, kas saan kusagilt uued osta, et pehkinud osad välja vahetada.

Katri kaevas samal ajal kohta, kus kunagi on asunud lillepeenar, et sealt umbrohujuurikad välja saada ja Soomest ostetud ning ka sõbranna saadetud lillesibulad maha istutada. Kaevamise käigus tuli aga mulla seest välja terve suur hulk erinevaid lillesibulaid. Kuna ei olnud õrna aimugi, mis lilledega tegu, said need "katse-eksitus" meetodil maha istutatud - eks kevadel paistab. Ühtekokku sai peenar ligi 9 meetrit pikk.

Ema üritas alguses vikatiga maja taga kõrguvat umbrohtu niita, aga mingi ime läbi õnnestus tal vikati vars pooleks murda :-) Tegijal ikka juhtub. Nüüd ongi meil põhjus uus ja korralik vikat osta, mida ma juba mitu korda olen käinud poes piilumas ;-)

Kuna niita enam ei saanud, aitas ema mul välisust mustusest ja samblast puhastada ning hakkas siis hoopiski majas sees tegutsema - võttis käsile köögi koristamise.

Paps tegeles peamiselt lõhkumise ja saagimisega ning asendas ja kinnitas maja välisvooderdist ja akende ümbrust, et seda vastu talve veidikenegi konserveerida.

Täna sai siis esimest korda ka kõik maja aknad lahti tehtud. Peamiselt küll selleks, et raame puhastada, aga samas sai ka maja esimest korda korralikult tuulutatud.
Köögi akende avamisel selgus huvitav tõsiasi - köögi seina löödud laudise alumine äär oli niivõrd lai, et ulatus üle aknaraami ja seetõttu ei saanud aknaid avada. Ei jäänudki muud üle, kui kiskusime laudise alumise osa lahti. Mida kõike sealt vahelt välja ei tulnud - alates ajalehepudist ja vatist, lõpetades hiirepabulatega. Köögi seinte laudis on küll ilus ja uus ja esialgu oli suisa kahju seda lõhkuda, kuid samas on meil nii või nii plaan seinad kuni palgini puhtaks koorida. Pealegi ei ole saunaliku laudiskattega köök just meie maitse :-)
Ehk saab need lauad kusagil mujal ära kasutada...

Täna käisid meil ka "üllatuskülalised". Vaatasime ühel hetkel, et mingi võõras auto keerab meie hoovi, hetk hiljem selgus, et need on meie sõbrad Kuldar ja Kristi koos oma lapsega. Kuldari isa ja vanaisa elavad samas külas ja nad olid just isale külla minemas ning plaanisid meie juurest läbi põigata.