Ehitame ja lammutame

Vahepeal näitas suvi ennast juba täies jõus ja hiilguses ning temperatuur õues kippus 30 kraadi peale tõusma. Meie selleks aastaks appi palgatud sõber ja abiline Aleks lohutas, et "neil Krimmis" on 50 kraadi sooja :-)
Et asjad kiiremini liiguksid, müttan mina majas sees põrandate kallal, Aleks niidab samal ajal muru; Katri tegeleb jõudumööda peenardega ning Malle ja Allar teevad õues neid töid, mida Katri teha ei saa.  Katri sõbranna Eva käis oma poja Aleksiga (väike Aleks siis segaduste vältimiseks) abis.

Vahepeal saime Allariga laste jaoks kiige paika ja uus liivakast on hetkel tegemisel. Kui ilmadvihmased, tuli Aleks appi majja sisse ahju lammutama.

Oma põrandatega olen siis nüüd sealmaal, et ka elutoas said uued tugipostid paika, vundamendist koukisin välja kõik lahtised kivid ja ladusid vundamendi seest  korralikult kinni ja tugevaks. Nüüd jääb üle vaid killustik sisse tassida, mis peaks sedakorda kiiremini minema kui magamistoas, sest Aleks on abis ja ka Allar saab vahest abistada. Seejärel tuleb laagid niiskuse kaitseks tõrvaõliga üle võõbata, geotekstiil maha panna ning selle peale ca 15cm kergkruusa laotada. Ehk õnnestub selle aastaga põrandad päris valmis saada... Igaks juhuks ei luba ega hõiska ette...

Laste mänguplats


Kartul, hernes, uba ja kõik muu tarvilik



Meie "udupeene" kasvuhoone viis kahjuks tuul minema



Magamistoas on killustik maas ja laagid õlitatud


Elutoa põrand minu "tööpostilt" vaadatuna

Aleks


Elutoa põrand enne jaanipäeva




Ahju lammutamine
Comments

Uus kevad jällegi käes

Uus kevad jällegi käes ning Kopli talus jätkuvad tööd uue hooga.
Kevad tervitas meid ka sel aastal värviliselt ning õitsvalt:







Katri ja Malle koos Kustiga võtsid esimese asjana käsile peenrad ja meie väikese põllulapi ning Allar tuli appi uusi marjapõõsaid istutama. Katri sõbranna Eva koos poja Aleksiga tulid samuti appi.




 

Sellal, kui teised õues esimesi päikesekiiri nautisid ja "tööd tegid"... 



... sukeldusin mina Kopli Talu põrandaalustesse jäistesse sügavustesse :-) 
Seda tegelikult sõna otses mõttes. 
Vundamendi korrastamine jäi eelmisel aastal paraku pooleli, aukude kaudu oli vesi elutuppa valgunud ning talvekülmadega tekkis põranda-auku korralik jääväli.  
Kevadel lume sulamisega valgus sinna veelgi vett peale, ehk siis kujutas meie elutoa tulevase põranda asukoht sisebasseini, mille põhjaks oli ca poole meetrine jääkiht. 


Esimese asjana pumpasin vee toast välja, suurem katsumus oli aga jääkihi lammutamine. Võiksin ju oodata, millal see ise sulab, kuid jää paksust arvestades võtaks see terve igaviku. Nii-siis - kang kätte ja jääd lõhkuma. Päris omapärane kogemus oli õhuke kevadine särk seljas jääkamakaid toast välja tassida. 
:-)




Jäälõhkumine tehtud, võtsin käsile kilekasvuhoone ning Kusti ronimisredeli / kiige paigaldamise. Kilekasvuhoone ostsime Bauhofist soodushinnaga. Tegemist on AB Polar tootega, täishind 99 EUR ning pildil nägi asi päris hea välja. Tegelikkus aga...  
Nii palju roppe sõnu, kui selle AB Polari kasvuhoone kokkupanekul, ei ole ma vist terve oma eelneva elu jooskul kasutanud ! Õhtul, peale kasvuhoone kokkupanekut, kirjutasin oma Facebooki lehele: 

"Kui tahad aiatöörutiini tuua veidi vaheldust ja närvikõdi, osta endale "AB Polari" kilekasvuhoone ! Mitte üks kuradi detail kokku ei sobi, torud on suvalise läbimõõduga ja mõni suisa lapik, plastikdetailid purunevad juba pealevaatamisest. Kasutujuhend oli hea, sai korralikult lõkke põlema Tati, teibi ja toore jõuga sain selle "onni "ikka kokku kah ja tegelikult on päris asjalik. Aga nii kehvasti valmistatud toodet ei ole enam ammu näinud."

Kusjuures - tegemist ei ole hetkelisest emotsioonist ähmastatud sissekandega. Tegelikult oligi nii !  Torude läbimõõt varieerus kuni 2mm. See tähendas seda, et üks toru jäi kinnituses logisema, teine aga ei mahtunud sinna sisse ! Kui üritasid seda liialt jämedat toru kinnitusse saada (kinnitused on tehtud plastikust, mis oli pealegi hämmastavalt habras !) , läks see kinnitus lihtsalt pooleks ! Kümnest torust 2-3 olid aga otses mõttes lapiku otsaga, mis tähendas seda, et pidin hakkama neid haamri ja puupulga abil kuidagi ümaraks toksima, et neid üldse saaks kinnitada. Plastikust kinnitusdetaile tehes ei olnud tootja arvestanud ka sellega, et "peegelpildis" minevatel detailidel peaksid ka kinnitusaugud olema peegelpildis.

Ühesõnaga - sain selle kasvuhoone karkassi otses mõttes "tati ja teibiga" viimaks kokku (ehk siis liialt jämeda toru tõttu purunenud kinnitused tõmbasin "kärriga" kinni jne), tõmbasin armeeritud kile peale ja hakkasin kasvuhoone nurkasid maasse kinnitama (umbes nagu telgil - selliste metallist "ankrutega") kui avastasin, et ankrute kinnituskohad (plastikust) lähevad juba kerge vajutusega lihtsalt pooleks :-)  Viimaks sai kasvuhoone püsti, imetlesin oma "käteteööd", hakkasin kasvuhoone lukkusid kinni tõmbama ja oh imet - ühe ukse plastikust luku hambad ei jookse üldse kokku ! Ühesõnaga - 99 EUR eest lõbu kui palju, eks tahab oma aias ekstreemspordiga tegeleda, SOOVITAN OSTA ! !  Välja näeb see sitanikats selline :


Implasti mänguväljku kokkupanek oli aga hoopis teine asi. Kõik detailid sobisid ideaalselt kokku, kasutusjuhend oli lihtsalt loetav, kuid samas äärmiselt detailne. Suisa rõõm ja lust oli seda kokku panna ! 




Kuigi Baugofis soovitati meil kasutada metallist "kingasid", millega karkass maasse kinnitada, avastasime, et see ei ole teps mitte hea lahendus. Kinnituskingad kuuele nurga all asetsevale jalale - seda ei ole lihtsalt võimalik täpselt paika saada.  Proovisime nii ja naa ja otsustasin viimaks konstruktsiooni jalad lihtsalt betooni valada.  Siinkohal suurimadtänud Pärnu Puumarketile, kes oli nõus kinnituskingad tagasi võtma (need maksid kokku 52 EUR !) ja vahetama need meile vajaliku puitmaterjali vastu. Super hea teenindus ja tõsiselt kliendisõbralik koht. Soovitan !




Comments (1)

Vahepealsetest tegemistest

Plaanisime Katriga aja kokkuhoiu mõttes abilise palgata ja mõnele ilma tööta inimesele seeläbi ka heateo teha. Allari käest saime ühe tema tuttava telefoninumbri. Pidavat olema "korralik töömees", kes kahjuks töötuks jäänud.
Katri helistas ja leppis temaga kokku töötasu ning aja, millal ta tööd saaks alustada. Kokkulepitud hommikul ärkasin juba enne kaheksat (kuigi olin peale esinemist magama saanud alles kolm läbi öösel), sest "töömees" soovis alustada juba üheksast hommikul. 
Kella kümneks ei olnud temast veel mingit märki ja telefonile ta ei vastanud. Tänaseks ei ole ta meile isegi tagasi helistanud (kuigi peaks nägema meie poolt tehtud "vastamata kõnesid"), ju siis ei ole tal raha vaja. Kuigi viisakusest võiks ju ühendust võtta ja ütelda, et ei tule...

Väga halb tunne jäi. Tahad inimesele head, aga tema...
Las see jääb.

Igatahes.
Et Allar sai mõnel korral abis käia, on tänaseks on elutoa põranda alune pinnas 2/3 ulatuses kaevatud (ca 70-75 cm sügavuseks).  

 


Katri tegeles samal ajal vanade ja väsinud marjapõõsaste väljajuurimisega, vaarikate harvendamise ja prahi põletamisega. Usukumatu, kui palju avaram meie õu nüüd  paistab...


 


Nende igasuguste kaevamiste käigus on meil hämmastaval kombel õnnestunud lühikese ajaga lõhkuda kaks Fiskarsi labidat. Arvestades nende hinda ja väidetavat "vastupidavust", teeb see meele mõruks. Mõlemad labidad purunesid tavalise "peenrakaevamise" käigus,  samast kohast ja sarnasel moel.



Esimese labida puhul kahtlesime, et tegemist võib olla meie enda poolse veaga. Et teine labidas lagunes juba vähem kui kaks nädalat peale ostmist ja täiesti tavalise kaevamise käigus, hakkasime kahtlema Fiskarsi kvaliteedis. Viisime labida poodi tagasi, seal vahetati see kohe uue vastu. Selgus, et mõlemad meie labidad olid Fiskarsi Poola tooted, neid tuuakse sarnase probleemiga poodi tagasi väga sageli ja meil soovitati neid vältida ! 

Uue labidana valisime Fiskarsi Soome toote, mida teenindaja meile soovitas. Eks aeg näitab...


Comments

Aprill 2010 - alustan põrandate lammutamisega

Ilmad on veidi soojemaks läinud, esimesed lilledki oma nina maa seest välja pistnud ja jälle saamekenasti hakata maja peal tööd tegema.
Sel kevad-suvel ootab ees järjekordne lammutustöö, sedakorda siis lähen põrandate kallale.

Mis plaanis ?
Esiteks ei ole mul õrna aimu, mis mind ees ootab, kui vanad põrandalauad üles võtan. Idee poolest tuleks põrandaalune sogast puhastada, uuesti soojustada, uurida, miks kahes toas nurgapoolne põrandaosa õõtsub ja see korda teha ning põrandalauad uuesti tagasi panna.

Ma olin 100% kindel, et peab eksisteerima mingi abivahend, millega saaks põrandalaudu paremini üles võtta. Lauad on on laagide külge naelutatud, kangi kusagilt vahele ei saa ning ainus võimalus on (vähemasti esimesed lauad) ära lõhkuda (mida ma teha ei taha). Käisin läbi kõik Pärnu ehituspoed ja seletasin, et vajan sellist vahendit, millega saaks peidetud peaga naelad põranda laudade seest  kätte, seejuures laudu võimalikult vähe kahjustades.  Kõikjal vaid kehitati õlgu ja üteldi, et ilmselt on selline asi tõepoolest olemas, aga mis see on või kust seda saada - ei tea.

Viimases hädas pöördusin Ramirenti, ehk oskavad nemad midagi rääkida.
Seal võttis meid vastu muheda olekuga kogukam meesterahvas, kes jäi minu jutu peale mõtlema, tegi paar telefonikõne ja ennäe - leidiski minule vajaliku abivahendi, broneeris selle minu jaoks ja samal päeval käisin ja ostsin selle ära. Nimeks riistapuul (ennäe imet---) naelaeemaldaja :-) Põhimõtteliselt on tegemist kangi ja naelatangide "ristsugutisega" - liikuva metallist käepideme abil lööd nokakujulise haardeotsa naelapea lähedal puidu sisse, toetad kangi tagumise L tähe kujulise otsa vastu maad ja vajutad sellega "noka" ümber naelapea, siis tõmbad käepideme pikalt välja ja kasutad seda kangina. Täiesi hämmastav, kui kergesti ka kõige kangekaelsemad naelad selmoel kätte saab.

 

Niisiis - uus töövahend käes, hakkasin hakkasin tegelema tagatoa põranda ülesvõtmisega. Laudade all oli soojustuseks kõikvõimalik soga, praht ja liiv. Pole ime, et aluspõrand kohati täiesti pehkinud oli, sest liiv hoiab ju kõik niikuse enda sees ja mädandab seeläbi puitu. 

Tagumise toa põrand
Naelaeemaldaja
Naelad väljas, tuleb natukene kangiga kaasa aidata
Olin just kaks esimest põrandalauda üles võtnud ja asusin kolmanda kallale, kui sain pehkinud aluspõrandat ka "omal nahal tunda". Ühel hetkel kadus toetuspind jalge alt ära ja kukkusin ühte jalga pidi põlvist saadik põranda sisse. Ehmatus oli päris suur, sest kõik toimus väga ootamatult, õnneks kandsin tööpükste all põlvekaitsmeid ja kõige hullemini seeläbi haiget ei saanud. Veidiks ajaks võttis lonkama siiski...

  

Selgus, et antud kohast oli aluspõrand ja ka tugipostid täiesti mädad ning kõik see püsis koos vaid hea õnne peal. Tekkinud august sisse piiludes sain ka esimest korda aimu, mis mind põranda all ees ootab. Selgus, et tegemist peaks olema nii nimetatud alt õhutusega põrandaga. Lühindalt kirjeldades tähendab see sellist põrandat, kus erinevalt tavalisest põrandast ei ole põrand mitte otse vastu maapinda vaid  maapinna ja aluspõranda vahel on tühimik (õhutusvahe), läbi maja vundamendi lähevad sinna õhutusavad (õhk saab põranda all vabalt liikuda) ja põrand kinnitub postide peal seivate laagide külge. Soojustus paikneb aluspõranda ning pealmise laudpõranda vahel.  
Seda tüüpi põrandal on mitmeid eeliseid, samas ka miinuseid.  Kui alt õhutusega põrand on tehtud korralikult, kaitseb ja hoiab see puitdetaile liigse niiskuse eest ja põranda eluiga on pikem, lisaks kaitseb selliselt ehitatud põrand liigse radooni eest.   
Miinusena võiks välja tuua oluliselt suurema töömahu sellise põranda ehitamisel ja taastamisel, lisaks - kui põrand ei ole tehtud ja soojustatud korralikult, võib juhtuda, et põrandad on külmad ja puhuvad läbi. 

Igatahes - nüüd siis tean, et põrandatega ootab ees oluliselt rohkem tööd kui arvasin ja ilmselt tüdimuseni kaevamist :-(

Kuni mina põrandat "imetlesin", teleges Katri hoovikoristuse ja peenardega ning pesi puhtaks tagumise väikese toa põranda ja seinad, et jahedate ja kehvade ilmade korral saaks Kustiga mõnusasti toas soojas olla. 


      

Comments
Vanemad kirjed...