Vahepealsetest tegemistest

Plaanisime Katriga aja kokkuhoiu mõttes abilise palgata ja mõnele ilma tööta inimesele seeläbi ka heateo teha. Allari käest saime ühe tema tuttava telefoninumbri. Pidavat olema "korralik töömees", kes kahjuks töötuks jäänud.
Katri helistas ja leppis temaga kokku töötasu ning aja, millal ta tööd saaks alustada. Kokkulepitud hommikul ärkasin juba enne kaheksat (kuigi olin peale esinemist magama saanud alles kolm läbi öösel), sest "töömees" soovis alustada juba üheksast hommikul. 
Kella kümneks ei olnud temast veel mingit märki ja telefonile ta ei vastanud. Tänaseks ei ole ta meile isegi tagasi helistanud (kuigi peaks nägema meie poolt tehtud "vastamata kõnesid"), ju siis ei ole tal raha vaja. Kuigi viisakusest võiks ju ühendust võtta ja ütelda, et ei tule...

Väga halb tunne jäi. Tahad inimesele head, aga tema...
Las see jääb.

Igatahes.
Et Allar sai mõnel korral abis käia, on tänaseks on elutoa põranda alune pinnas 2/3 ulatuses kaevatud (ca 70-75 cm sügavuseks).  

 


Katri tegeles samal ajal vanade ja väsinud marjapõõsaste väljajuurimisega, vaarikate harvendamise ja prahi põletamisega. Usukumatu, kui palju avaram meie õu nüüd  paistab...


 


Nende igasuguste kaevamiste käigus on meil hämmastaval kombel õnnestunud lühikese ajaga lõhkuda kaks Fiskarsi labidat. Arvestades nende hinda ja väidetavat "vastupidavust", teeb see meele mõruks. Mõlemad labidad purunesid tavalise "peenrakaevamise" käigus,  samast kohast ja sarnasel moel.



Esimese labida puhul kahtlesime, et tegemist võib olla meie enda poolse veaga. Et teine labidas lagunes juba vähem kui kaks nädalat peale ostmist ja täiesti tavalise kaevamise käigus, hakkasime kahtlema Fiskarsi kvaliteedis. Viisime labida poodi tagasi, seal vahetati see kohe uue vastu. Selgus, et mõlemad meie labidad olid Fiskarsi Poola tooted, neid tuuakse sarnase probleemiga poodi tagasi väga sageli ja meil soovitati neid vältida ! 

Uue labidana valisime Fiskarsi Soome toote, mida teenindaja meile soovitas. Eks aeg näitab...


Comments

07 septmeber 2008

Meie Katriga jõudsime Koplisse juba varahommikul. Ilm oli hommikul küll hall ja sombune ning isegi vihma tibutas, aga keda see ikka segab :-)

Esimese asjana võtsid meid vastu sookured, kes otses mõttes sadade kaupa olid põllule kogunenud. Terve edasine tööpäev mööduski nende kruuksumiste saatel...



Alustuseks võtsin käsile õunapuud ning hakkasin nende oksi saagima ja harvendama. 
Katri tegeles samal ajal marjapõõsaste puhastamise ja lõikamisega. Pärast jätkasin  hoovis ja maja ees niitmisega ning Katri hakkas tegelema maja ees asunud kunagise lillepeenra korrastamisega.

Tunnike hiljem jõudsid kohale ka "esikad" Allar ja Malle.
Ema hakkas vikatiga umbrohtu niitma ning paps võttis käsile laudas vanade latrite ja hoidlate lammutamise ning toestas ja kinnitas lauda otsaseina.
Lõunapaiku tuli Katri töökaaslane Verner, kes oli lubanud tulla appi õunapuid saagima. Seda loomulikult juhul, kui Katri talle pärast õunakoogi küpsetab :-)
Kaks vana ja väsinud õunapuud võtsime päris maha ja oksigi sai kärbitud terve suur hulk. Lisaks saagis Verner maha suure osa aiaäärsest sirelivõsast, mis kippus juba aeda pikali vajutama.
Päev venis küll nii pikaks, et tagasi koju jõudsime Katriga alles hilisõhtul, see-eest sai aga hoov jupp maad puhatamaks ja avaramaks, laudas enamus vanast kolist välja visatud ning talveks terve hulk küttepuidki valmis saetud...
Kodus aga ootas Katrit ees Vernerile lubatud õunakoogi valmistamine :-)


Comments
Vanemad kirjed...