Ikka ja jälle põrandad, mist tehtud ja mis teoksil

Nii mõnelegi lugejale võib juba tunduda, et põrandate tegemine on üks kohutav ning aeganõudev töö ,mis kestab terve igaviku. Ja neil on õigus !
Küll aga või lohutuseks ütelda, et asi pole pooltki ni hull, kui seda ei peaks tegema üksinda ning muude tööde-tegemiste kõrvalt ja kui saaks ise samal ajal kohapeal elada-olla.  Meie ehitamise-lammutamise töö käib paraku selles taktis, kuidas seda lubab minu töö Eesti esimesest laste varjupaigast välja kasvanud Pereabikeskuses  ( vaata ka www.pereabikeskus.ee ), minu teine töö pillimehe ning lauljana ning loomulikult kuidas meie "noorperemees" Kusti lubab :-)
Ehk siis  - kui saaks tööd korralikult ja järjest teha, ei olekski asi nii hull.
See selleks.

Tänaseks olen siis elutoas ja magamistoas vanad põrandalauad üles võtnud, vana ja osaliselt pehkinud aluspõranda lammutanud ning põrandaaluse ca poole meetri sügavuselt sogast puhtaks kaevanud.







Vundamendist võtsin välja kõik vähegi lahtised või logisevad kivid ning ladusin need uuesti, õlitasin laagid ja ristpalgid tõrvaõliga, ladusin Fibost uued postid ja paigaldasid laagide otstesse ning mujale vajalikesse kohtadesse uue "tõrvapapi. 






Aluspinnasele panin ca 15 cm keskmise fraktuuriga killustikku, selle peale geotekstiil ning ca 8-10 cm  10-20mm fraktuuriga kergkruusa. See takistab a) vee kogunemist "loikudena" põranda alla ning b) kapillaarniiskuse tõusmist.  Lisaks ei armasta kergkruusa kõikvõimalikud närilised. 





Kergkruusa ja laagide vahele jäi ca 20 cm õhuruumi (tegemist on altõhtusega või siis alt tuulutusega põrandatega, mis hoiab maja puitdetaile niisuse ja pehkimise ning  kaitseb ka radooni eest), laagide alläärele kinnitasin tõrvaõliga immutautd liistud, millele toetub must- või aluspõrand, mille alumise osa töötlesin samuti tõrvaõliga.




Comments

Elutoa põrand, ehk jälle tagasi alguses.

Kui alguses oli plaan teha ühe toa põrand täielikult valmis ja alles siis asuda teise kallale, siis tänaseks on plaanid veidi muutunud. Jätan magamistoa põranda praegu sellesse seisu nagu ta on (kuni killustikuni
on kõik valmis) ja asun elutoa põranda kallale. Ehk siis mõnes mõttes olen alguses tagasi - kõigepealt võtan üles põrandalauad ja aluspõranda, seejärel kaevan välja üleliigse pinnase, teen korda vundamendi jne.  Seda põhjusel, et esiteks on geotekstiili ja kergkruusa mugavam korraga üle mõlema toa põranda paigaldada ja teiseks otsustasin siiski kõikidesse tubadesse uute põrandalaudade paneku kasuks. Tahan tubadesse teha õlitatud laudpõrandat, paraku on vanad põrandalauad liialt räsitud ja tundub, et neist enam asja ei saa.  See ei tähenda, et nad kasutusse ei tule - kindlasti leiavad nad oma koha kusagil aluspõrandas või kohas, kuhu plaanime mingit põrandakatet (näiteks korki). Pealegi - nähes, kui kaua võtab üksi tehes aega kasvõi põranda aluspinnase kaevamine, ei ole ma sugugi kindel, et jõuan enne talve nii kaugele, et saaksin põrandalauad uuesti maha panna. Mõttekam oleks seda teha siis kõikides tubades korraga.

 

Comments

Aprill 2010 - alustan põrandate lammutamisega

Ilmad on veidi soojemaks läinud, esimesed lilledki oma nina maa seest välja pistnud ja jälle saamekenasti hakata maja peal tööd tegema.
Sel kevad-suvel ootab ees järjekordne lammutustöö, sedakorda siis lähen põrandate kallale.

Mis plaanis ?
Esiteks ei ole mul õrna aimu, mis mind ees ootab, kui vanad põrandalauad üles võtan. Idee poolest tuleks põrandaalune sogast puhastada, uuesti soojustada, uurida, miks kahes toas nurgapoolne põrandaosa õõtsub ja see korda teha ning põrandalauad uuesti tagasi panna.

Ma olin 100% kindel, et peab eksisteerima mingi abivahend, millega saaks põrandalaudu paremini üles võtta. Lauad on on laagide külge naelutatud, kangi kusagilt vahele ei saa ning ainus võimalus on (vähemasti esimesed lauad) ära lõhkuda (mida ma teha ei taha). Käisin läbi kõik Pärnu ehituspoed ja seletasin, et vajan sellist vahendit, millega saaks peidetud peaga naelad põranda laudade seest  kätte, seejuures laudu võimalikult vähe kahjustades.  Kõikjal vaid kehitati õlgu ja üteldi, et ilmselt on selline asi tõepoolest olemas, aga mis see on või kust seda saada - ei tea.

Viimases hädas pöördusin Ramirenti, ehk oskavad nemad midagi rääkida.
Seal võttis meid vastu muheda olekuga kogukam meesterahvas, kes jäi minu jutu peale mõtlema, tegi paar telefonikõne ja ennäe - leidiski minule vajaliku abivahendi, broneeris selle minu jaoks ja samal päeval käisin ja ostsin selle ära. Nimeks riistapuul (ennäe imet---) naelaeemaldaja :-) Põhimõtteliselt on tegemist kangi ja naelatangide "ristsugutisega" - liikuva metallist käepideme abil lööd nokakujulise haardeotsa naelapea lähedal puidu sisse, toetad kangi tagumise L tähe kujulise otsa vastu maad ja vajutad sellega "noka" ümber naelapea, siis tõmbad käepideme pikalt välja ja kasutad seda kangina. Täiesi hämmastav, kui kergesti ka kõige kangekaelsemad naelad selmoel kätte saab.

 

Niisiis - uus töövahend käes, hakkasin hakkasin tegelema tagatoa põranda ülesvõtmisega. Laudade all oli soojustuseks kõikvõimalik soga, praht ja liiv. Pole ime, et aluspõrand kohati täiesti pehkinud oli, sest liiv hoiab ju kõik niikuse enda sees ja mädandab seeläbi puitu. 

Tagumise toa põrand
Naelaeemaldaja
Naelad väljas, tuleb natukene kangiga kaasa aidata
Olin just kaks esimest põrandalauda üles võtnud ja asusin kolmanda kallale, kui sain pehkinud aluspõrandat ka "omal nahal tunda". Ühel hetkel kadus toetuspind jalge alt ära ja kukkusin ühte jalga pidi põlvist saadik põranda sisse. Ehmatus oli päris suur, sest kõik toimus väga ootamatult, õnneks kandsin tööpükste all põlvekaitsmeid ja kõige hullemini seeläbi haiget ei saanud. Veidiks ajaks võttis lonkama siiski...

  

Selgus, et antud kohast oli aluspõrand ja ka tugipostid täiesti mädad ning kõik see püsis koos vaid hea õnne peal. Tekkinud august sisse piiludes sain ka esimest korda aimu, mis mind põranda all ees ootab. Selgus, et tegemist peaks olema nii nimetatud alt õhutusega põrandaga. Lühindalt kirjeldades tähendab see sellist põrandat, kus erinevalt tavalisest põrandast ei ole põrand mitte otse vastu maapinda vaid  maapinna ja aluspõranda vahel on tühimik (õhutusvahe), läbi maja vundamendi lähevad sinna õhutusavad (õhk saab põranda all vabalt liikuda) ja põrand kinnitub postide peal seivate laagide külge. Soojustus paikneb aluspõranda ning pealmise laudpõranda vahel.  
Seda tüüpi põrandal on mitmeid eeliseid, samas ka miinuseid.  Kui alt õhutusega põrand on tehtud korralikult, kaitseb ja hoiab see puitdetaile liigse niiskuse eest ja põranda eluiga on pikem, lisaks kaitseb selliselt ehitatud põrand liigse radooni eest.   
Miinusena võiks välja tuua oluliselt suurema töömahu sellise põranda ehitamisel ja taastamisel, lisaks - kui põrand ei ole tehtud ja soojustatud korralikult, võib juhtuda, et põrandad on külmad ja puhuvad läbi. 

Igatahes - nüüd siis tean, et põrandatega ootab ees oluliselt rohkem tööd kui arvasin ja ilmselt tüdimuseni kaevamist :-(

Kuni mina põrandat "imetlesin", teleges Katri hoovikoristuse ja peenardega ning pesi puhtaks tagumise väikese toa põranda ja seinad, et jahedate ja kehvade ilmade korral saaks Kustiga mõnusasti toas soojas olla. 


      

Comments
Vanemad kirjed...