Ikka ja jälle põrandad, mist tehtud ja mis teoksil

Nii mõnelegi lugejale võib juba tunduda, et põrandate tegemine on üks kohutav ning aeganõudev töö ,mis kestab terve igaviku. Ja neil on õigus !
Küll aga või lohutuseks ütelda, et asi pole pooltki ni hull, kui seda ei peaks tegema üksinda ning muude tööde-tegemiste kõrvalt ja kui saaks ise samal ajal kohapeal elada-olla.  Meie ehitamise-lammutamise töö käib paraku selles taktis, kuidas seda lubab minu töö Eesti esimesest laste varjupaigast välja kasvanud Pereabikeskuses  ( vaata ka www.pereabikeskus.ee ), minu teine töö pillimehe ning lauljana ning loomulikult kuidas meie "noorperemees" Kusti lubab :-)
Ehk siis  - kui saaks tööd korralikult ja järjest teha, ei olekski asi nii hull.
See selleks.

Tänaseks olen siis elutoas ja magamistoas vanad põrandalauad üles võtnud, vana ja osaliselt pehkinud aluspõranda lammutanud ning põrandaaluse ca poole meetri sügavuselt sogast puhtaks kaevanud.







Vundamendist võtsin välja kõik vähegi lahtised või logisevad kivid ning ladusin need uuesti, õlitasin laagid ja ristpalgid tõrvaõliga, ladusin Fibost uued postid ja paigaldasid laagide otstesse ning mujale vajalikesse kohtadesse uue "tõrvapapi. 






Aluspinnasele panin ca 15 cm keskmise fraktuuriga killustikku, selle peale geotekstiil ning ca 8-10 cm  10-20mm fraktuuriga kergkruusa. See takistab a) vee kogunemist "loikudena" põranda alla ning b) kapillaarniiskuse tõusmist.  Lisaks ei armasta kergkruusa kõikvõimalikud närilised. 





Kergkruusa ja laagide vahele jäi ca 20 cm õhuruumi (tegemist on altõhtusega või siis alt tuulutusega põrandatega, mis hoiab maja puitdetaile niisuse ja pehkimise ning  kaitseb ka radooni eest), laagide alläärele kinnitasin tõrvaõliga immutautd liistud, millele toetub must- või aluspõrand, mille alumise osa töötlesin samuti tõrvaõliga.




Comments

05 - 10. juuli 2010

Juuli algus võttis meid vastu tõelise suvekuumusega ja ilmaennustus lubab järjest palavamaid ilmasid. Magamistoa põranda kaevamisega olen nüüd ühele poole saanud ja ometi on aeg hakata midagi ka korda tegema. Siiani oli sageli tunne, et iga päevaga läheb asi ainult koledamaks ja tunnistan ausalt - kaevamisest sai niivõrd kõrini, et nii mõnelgi korral võtsin labida suisa vastutahtmist kätte :-)

Ühtekokku kaevasin magamistoa põranda alt pinnase ca 50-60 cm sügavamaks, eriti keeruliseks tegi kaevamise see, et põrandalaagid olid pikad ja ulatusid läbi kahe toa, mistõttu ei saanud neid eemaldada. Olin sunnitud kaevama "ruut ruudu haaval" laagide vahelt.


põrand.JPG


Mis siis nüüd ees ootab (lühidalt) ?

* Vundament magamistoa piires korda teha (lahtised kivid välja võtta ja uuesti kinnitada, vajadusel uued kivid).

* laagidele uued (lisa) postid

* välimises seinas uus postirida ja selle peale üks pruss uueks laagiks, kuhu hakkab põranda ots toetuma

* pinnase peale killustik, geotekstiil ja kergkruus (sellest kirjutan lähemalt siis, kui juba sellega tegelen)

* uus aluspõrand

* soojustus

* lauad tagasi (osaliselt samad lauad mis olid, osaliselt plaanin kasutada elutoa laudu. Elutuppa tulevad täiesti uued lauad.)

***

Esimese asjana ostsin
tõrvaõli ja võõpasin sellega täielikult üle nii laagid, kui ka piki maja kulgeva tugitala. Lasin õlil paar päev seista ja puidu sisse imbuda ning seejärel võõpasin veel teisegi kihi korralikult peale. Umbes paar-kolm päeva oli majas tunda tõrva lõhna, aga iga päev sai ruume tuulutatud ja nüüd ei ole enam tunda midagi.
Hea, et müüja märkas mulle ütelda, et ma võtaks justnimelt tõrvaõli, mitte männitõrva. Männitõrv pidavat olema nii vänge ja tugeva lõhnaga, et ruumid vajaksid mitu kuud tuulutamist ja vist ei aitaks see kah.

õli+2.JPG õli1.JPG

_6230079.JPG

Järgmisena võtsin käsile uued tugipostid. Õigemini siis tugipostide esimese kivi paikamõõtmine ja maasse kaevamine. Plaan on iga laagi alla kahe risttala vahele teha fibost uued lisapostid. Põhjus selles, et nii laagid, kui ka risttalad toetuvad maakividele, ümber nende sai aga päris palju pinnast ära kaevatud. Kivide all on küll pinnast piisavalt ning see on tugev ja ei tohiks kusagile vajuda, siiski pidasin kindluse mõttes vajalikuks lisapostide paigaldamise. Iga posti jaoks kaevasin piisava sügavusega augu (vastavalt laagi kõrgusele pinnasest) ja täitsin augu põhja killustikuga. Fibo auku ja pinnas koos natukese killustikiuga tagasi ning korralikult kinni.
Seejärel tõstsin tungrauaga laagi veidikene kõrgemale,
Vetonit M 100/600 abil teine fibo peale, laagi ja ülemise fibo vahele niiskuse kaitseks tõrvapapp, samuti laagi otsa ja vundamendi vahele ning laag ettevaatlikult alla tagasi.

laag1.JPG laag+2.JPG

laag+3.JPG

Praeguseks on kahe laagi all postid täiesti valmis ja ülejäänute alla on paigutatud esimene, osaliselt masse kaevatud fibo.

Vahepeal otsustasin käsile võtta ka vundamendi korrastamise. Kui kõik postid laotud, oleks oluliselt kitsam ning ebamugavam seda teha.
Nagu olen juba eelnevalt kirjutanud, seisab meie maja nn.
"nurgakividel" ning kogu ülejäänud vundament on sisuliselt täiteks laotud. Tollal kasutatud segu on aga kohati väga pude ja tundub, et seal on rohkem liiva kui midagi muud. Seetõttu on paljud kivid kas lahtised või hoopiski ära tulnud.

vund+1.JPG vund+2.JPG

Esiteks võtsin ära kõik lahtised kivid. Seejärel toksisin haamriga läbi kõik ülejäänud kivid, et leida üles need, mis ei ole korralikult kinni. Tulemuseks oli vägagi "õhuline" ja auklik vundament, kus kohati oli tühja kohta rohkem, kui vundamenti ennast :-)
Seejärel paigaldasin õhutustoru, mida plaanin iga toa kohta panna kaks tükki - üks otsaseina, teine külgmisse seina. Õhutustoruks kasutasin 11cm läbimõõduga PVC toru, mille otstesse kinnitan metallresti.
Toru sai kinnitatud sobivate kivide ning
Vetonit M 100/600 abil ning ka kogu ülejäänud vundamendi kivid on plaanis paika kinnitada M100/600´ga.
Uurisin erinevatest ehituspoodidest ja ka teistelt talutaastajatelt, millega oleks kõige õigem kinnitada maakivist vundamendi kive ja tundub, et vist paremat valikut ei ole.

toru+1.JPG toru+2.JPG

Veidi õhutustorust ja tuulutusega põrandast
Alt tuulutusega põranda puhul on korralik õhuvahetus äärmiselt oluline. Esiteks hoiab see ära liigse radooni, teiseks puitkonstruktsioonide mädanemise. Sageli tehakse see viga, et alt õhutusega põrandad täidetakse kuni laagideni (näiteks kergruusaga) ning loodetakse selmoel saada soojem põrand. Tulemuseks on aga hoopis hallitus, niiskus ja kiiresti lagunevad põrandad. Kuigi alt õhutusega põranda ehitamine on kallim ning aeganõudvam, tasub selle tegemine ära. Seda nii Sinu, kui ka põranda enda "tervist" silmas pidades.
Täpsemalt ja pikemalt kirjutasin alt-õhutusega põranda kohta kirjutasin mai kuu ühes sissekandes, kus rääkisin täpsemalt mida, miks ja kuidas.

Samal ajal, kui mina põrandate ja vundamendiga tegelesin, müttasid Katri ja "noorperemees" Kusti peenardega. Meie tagasihoidlikul peenramaal kasvab täna juba
till, rukkola, hernes, peet, redis ja veel palju muud, mida pidasime heaks ja vajalikuks maha panna.

kusti+kaevab.JPG _7090131.JPG

_7090126.JPG _7090142.JPG

_7090144.JPG
Comments

11 juuli 2010

Pühapäevane "talgupäev" suvises leitsakus. Ei teagi täpselt, palju see termomeeter väljas näitas, igatahes linnas ei ole juba mitu päeva võimalik olla - selline kuumus. Järgmiseks nädalaks lubas 32 kraadi sooja, kuid ega täna kah oluliselt parem ei olnud.

Meie Katri ja Kustiga jõudsime maale kümne paiku, "talgulised" Allar ja Malle (
ehk supelsakstest sulased, nagu Malle ütles) veidi hiljem.

Katri jätkas
majaesise lillepeenra sirgeks kaevamist ning meie sümboolse "aiamaa" laiendamist, Malle otsustas endise lepavõsa kohal kive välja kangutada ja Allar asus kanalast sõnnikut välja kaevama ja kompostikasti täitma. "Noorperemees" Kusti nautis samal ajal veemõnusid ja kaevas oma liivakasti.

juurikad.JPG kompost.JPG

kivid.JPG kusti+vees.JPG

Kui Kusti magas, otsustas Katri minna Mallele appi kive kangutama. Tea nüüd, kas oli selle süüdi liialt nõrk labidas või hoopiski labitahoidja liigne jõud, igatahes otsustas meie Fiskasrsi labidas keset kivikaevamist kaheks tükiks laguneda.
Pärast norisin Katrit, et kutsuks ta appi laudist maha võtma, aga mine tea - äkki keerab mul veel kangi kah sirgeks ;-)

Päeva tähtsaim ettevõtmine oli uue võrkkiige ülesseadmine. Järgemööda käisid kõik seal vahepeal puhkamas ja tammepuude varju nautimas.

kiik1.JPG kiik+2.JPG

kiik+3.JPG

Mina võtsin seekord käsile maja tagumise külje laudise mahakiskumise. Ühelt poolt vahelduseks vundamendi korrastamisele, teisalt aga oli seda vaja teha selleks, et pääseksin vundamendi ülaosale kenasti ligi ja saaksin uue tõrvapapi paigaldada.

Päikese, vihma ja aja käes "karastunud" laudiselauad olid kenasti kõvad ja tugevad, plaanin need ilmselt tõrvaõliga üle võõbata ning kasutada
aluspõranda ehitamiseks. Jälle üks mure vähem, kust vajalikku materjali saada, pealegi on ehitusmaterjalide taaskasutus kenasti kooskõlas meie arusaamistega.
Esialgu jääb maja ilma laudiseta, kui kõik valmis, plaanime maja väljast villaga soojustada ning katta
servamata püstlaudisega.

Otse laudise all oli otse vastu palki vana ja juba rabedaks muutunud tõrvapapp ning meeletul hulgal surnud sääsevastseid ja sääskede tiibu. Kuna maja taga oli enne lepavõsa, olid sääsed ennast ilmselt laudise pragude vahele kenasti elama sättinud.

sein+4.JPG sein+1.JPG

sein+2.JPG sein+3.JPG

Ühe laua all ootas aga ees üllatus. Hakkasin maha võetud lauda eest ära tassima, kui avastasin selle tagapinnalt mingi paberitüki. Selgus, et tegemist on vana Toris välja antud vekslipaberiga, mis on allkirjastatud 20. mail 1938 aastal summale üle 185 krooni. Alla kirjutanud Johannes Tilk Kingu Talust.
Kuidas ja miks see vekslipaber meie maja laudise vahele on sattunud, seda tahaks isegi teada.

v1.JPG v3.JPG

v2.JPG





Comments
Vanemad kirjed...