stacks_image_73E0B354-A910-4FDA-B500-BBA7C3FEC3E0
Kopli Talu lugu

Vana talu juures on minu arvates äärmiselt oluline ning vajalik säilitada selle maja ning seal elanud inimeste lugu. See ongi see, mis eristab meie esiisade ehitatud maju tüüpilistest magalarajoonide betoonmonstrumitest või  tänapäevastest "Eurokarpidest", mida me tinglikult "koduks" kutsume.

Meie esiisade majadel on oma lugu, oma hing ning energia.
Neid ei ehitatud tont-teab kuhu ja kuidas. Need ehitati ise ja oma pere jaoks, nende juures on arvestatud ilmakaarte ning muu olulisega, Ning  mis peamine - need ehitati kestma.

Eestis on kurvastamapanevalt palju tühjalt seisvaid ning ajahmaba pureda jäetud  talusid, kus ei elata juba aastaid.
Mõni neist on tõepoolest seisukorras, kus päästa ei ole enam midagi, väga paljud aga ootavad vaid korralikku peremehekätt, veidi kõpitsemist ning pealehakkamist, et taas ellu ärgata. 

Kui olla 100% aus, siis läksime seda kohta vaatama lihtsalt huvi pärast. 
Meil on olemas ilus kodu täiesti uues majas ning kenas elurajoonis.
Unistasime lihtsalt, et ühel päeval tahaks elada päris oma majas, kus oleks privaatsus, vaikus ja ilus loodus.
Olime ajaviiteks käinud eelnevalt ka mõningaid teisi kohti vaatamas, seda ilma mingi kindla plaani või ostusoovita.
 
Unistasime ikka, et meie kunagine kodu võiks olla selline, kus lastel oleks palju ruumi joosta, kus me ei peaks sõltuma teistest ning kus hoovis oleks kaks suur tamme, mille vahele saaks kinnitada mõnusa võrkkiige...

Vaatamata nukrale räämas-olekule, rinnuni ulatuvale maltsale, võsale ja nõgestele, oli see kõik seal olemas !
Võin ausalt kinnitada, et meie süda jäi siia juba esimesel korral.



Kopli Talu

Meie talu oli ostes tühjana seisnud mõned aastad. Remonti tehti seal  viimati  1980´te keskel, siis vahetati eluruumide aknad ning korrastati ahjusid.
Vana laastkatuse peale on kunagi paigaldatud eterniit, mõned plaadid on katki ja vajaksid väljavahetamist.
Paarist kohast, on katus läbi lasknud, seetõttu on osa laelaudadest pehkinud.
Eluruume on majas kolm - ca 25 m2 elutuba ning kaks väiksemat tuba.
Elutoa välimises nurgas ning ühes tagumistest tubadest on põrand vetruv ja vajunud.
stacks_image_BB0FF5C2-E50A-4CA4-A957-5CF502FC115B
stacks_image_BA7C9C65-63D9-4BD0-9742-926B31164374
stacks_image_F1EBE693-102A-4FA1-ACBE-3C4F108BE4F0
stacks_image_3E5E6281-216C-41C8-8312-4FEBE33EBAA8
Köök on samuti ca 25 m2 ning tegemist on omamoodi maja "südamega", kust kaudu pääseb eluruumidesse, kanalasse ning sahvrisse. Soemüüriga puupliit ning suur plekkahi tunduvad olevat enam-vähem korras. Eluruumid paiknevad ümber ahju, soemüür moodustab ühe osa elutoa ning köögi vahelisest seinast.
stacks_image_67770175-DD0D-4C7D-AEE0-2BA426743318
stacks_image_6DE2306C-9703-4BB7-9C36-1CE94BB7DC2C
stacks_image_8665327D-1BA8-4AF4-B189-E7AB69D2CD4C
stacks_image_1EA36B67-EA09-4A10-A844-8F3D21EE25A9
Eluruumide kõrval asus kunagi kanala, selle põrand on umbes pooleteist meetri paksuselt kaetud kanasõnnikuga, kogu kanala (või aganiku) lagi on pehkinud ning seinte küljes lagunenu dõrred, mis on kohati kaetud paari-kolme sentimeetrise kanasõnniku kihiga.
stacks_image_9091B7EE-FF00-4903-8778-5336B02713EF
stacks_image_ACF3C62B-9F78-487B-9A3A-4BA787ED1BDF
Kanalast edasi asub endine laut, mis moodustab pool pool kogu majast. Lisaks lagunenud seasulgudele latritele on laudas igasugust rämpsu ja kola, alustades katkise auto tuuleklaasi ja vana gaasipliidiga ning lõeptades vanade madratsite, pottide ja ka näiteks mitme kotitäie pudelikorkidega. Laudapõrand on kaetud paksu kuivanud sõnnikukihiga, mis tundub olevat vähemasti sama paks, kui kanalaski. Üllatusena võtab meid laudas vastu vedi räsitud olemisega kassivolask, kelle me hellitavalt "maailmalõpuks" ristisime ja kellest siin ka edaspidi juutu tuleb. Laudast läheb redel üles maja teisele korrusele (endine lakapealne), mida viimastel aegadel on ilmselt kasutatud kolikambrina.
stacks_image_3D52FC57-2B48-4E2F-94C0-9DFAFCE03F9A
stacks_image_CB78DD62-F58A-4733-9317-106AC5484497
stacks_image_71FB9B36-5180-4FF7-B03A-6BDDEB4736E7
stacks_image_1079DFAE-DEA3-4238-8C34-5F4B5CC9792E
Kogu õueala oli korralikult võssa kasvanud ja maltsa täis ning aed lääbakil. Esimesel korral ei saanudki eriti aru, mis seal hoovis on. Näha olid mõned õunapuud, nende oksad olid tihedasti läbikasvanud ja sammaldunud.  Põhimõtteliselt kattis kogu majaesist osa umbes vööni ulatuv malts, maja tagumine osa uppus lepavõsasse. Väravast ukseni viis vaid kitsas sisselõigatud tee.
stacks_image_C9CCECB0-53D4-48CF-83D2-3F3DB95BF0D4
stacks_image_29B4121B-9107-4329-B76A-D6E64AD8C84B
stacks_image_10C031D7-F1F7-4D0C-AB4B-521F324CCFCC
stacks_image_36E448CB-8BF2-4CDE-B1EC-2FA2287209AD
stacks_image_06D4E405-2AD5-45A7-BDCF-0349B938CDA8
stacks_image_401C59A6-3075-4EE4-A3D6-6B2B4395A27E
Koju jõudes vaatasime abikaasaga veelkord kohapeal tehtud pilte, tunnistasime ausalt, et me oleme ilmselt hullud ja suundusime juba järgmisel päeval panka lootuses, et saame laenu meie tulevase unistuste kodu ostmiseks...

Ma ei taha rääkida rahast, seetõttu ütlen vihjeks vaid niipalju, et antud talukoha ostmiseks kulus meil summa, mille eest saaks Pärnusse soetada umbes 20-25 m2 suuruse korteri kusagile äärelinna.

Meie maja algupärandist  tean hetkel rääkida vaid seda "piskut", mida olen teada saanud
Murru küla seltsi, Anti Tölp´i ning Kopli talu peremehe vennatütre Luule Paavelsoni (meile vast pigem tuntud kui Luule Zhavornok)  kaudu.

Kopli talu (külaelanike seas pigem teatud kui Paavle Ärta talu), on ehitatud aastal 1936.

Ehitajaks ning majaperemeheks
Heinrih Paavle (Herta Paavle abikaasa, Vaike Paavle/Treumuth isa).

Maja on ehitatud kirde-edela suunalisena, ehk siis kööki ning eluruumidesse paistab nii hommikul tõusev kui ka õhtul loojuv päike, magamistuba ning sahver jäävad aga kenasti jahedasse ja "alla päikest".
Talu kuulub kunagise
Suigu mõisa all olnud Roigu karjamõisa kooslusesse, mis jaotati kolme venna Paavelsoni vahel.