Elu kastide ja kanistritega
06/11/2013 10:33
| kolime, Kopli talu, taastamine
| Permalink
Oleme nüüd siin Kopli talus "päriselt elanud" juba mõned ajad. Küll oluliselt avaramates tingimustes kui sisse kolides, kuid siiski kastide otsas.
Ainus valmis tuba (niivõrd kuivõrd) on minu töötuba.
Ainus valmis tuba (niivõrd kuivõrd) on minu töötuba.
Seinapalgid pesin rohelise seebiga puhtaks ning viimistlesin vesialusel mattlakiga. Selliseks plaanin seinad ka jätta. Põrandale tuleb praeguse ajutise vaiba asemel hiljem akustilise isolatsiooniga vaipkate.
Ahju kohalt on sein veel paraku laeni ehitamata, mistõttu on tuba ülevalt avatud nii magamistuppa, elutuppa kui kööki.
Elutoas, köögis ja magamistoas / lastetoas on vaatepilt siiski veel äärmiselt "kastine". Köök / söögituba on hetkel vist töötoa kõrval kõige rohkem "korras" ruum.
Et enamus kaste ning ka näiteks elutuppa plaanitud diivan on kuhjatud magamistuppa ja olemine seal tõsiselt kitsas, magan mina hetkel elutoas madratsil. Et valgus ei segaks, on akende ette tõmmatud vanad voodilinad :-)
Õnneks saan ennast lohutada sellega, et abikaasa ja lapsed magavad teises toas samuti madratsihunnikul ;-)
Elekter on hetkel paigaldatud kahte tuppa, ülejäänud elamisse jõuab see mööda põrandat pikendusjuhtmetega. Valgustuse jaoks on kaablid küll veetud, kuid elektrisüsteemi neid ühendatud ei ole. Seepärast täidab valgustuse rolli kahes toas põrandalamp ning köögis ja elutoas pikendusjuhtme abil lakke tõmmaud pirn.
Vesi on täiesti olemas.
Õues kaevus, kust seda vooliku abil ämbritesse - anumatesse laseme ja siis tuppa tassime.
Raudkülm ja täiesti joogikõlbmatu :-)
Pesemiseks sobib küll, aga söögitegemiseks ja joomiseks toome vett kanistritega mujalt. Näiteks minu ema isa juurest linnast, kui sinna satume.
Seega on puhas joogivesi meie majas kallim kui kuld ja seda niisama tühja ei raisata.
Ka pesuruumi meie majas ei ole.
Seda rolli täidab köök, kus kaevuvee pliidil soojaks laseme ja siis suures plastvannis "vannimõnusid naudime". Ilusa ilmaga saab kümblust nautida aga maja ees õues.
Saab hakkama küll ja räpaseks pole siiani keegi jäänud.
Elu nagu muiste ;-)
Comments (2)
Mõned meenutused
06/11/2013 08:05
| Kopli talu
| Permalink
Paar pilti sellest, milline nägi Kopli talu välja pelgalt kaks nädalat enne seda, kui siia elama kolisime - polegi ju kõige hulem ;-) Või ...
Vaade hommikukohvi kõrvale
06/06/2013 01:24
| hommik, Kopli talu, udu, vaade
| Permalink
Uus algus
06/06/2013 01:12
| kolime maale, Kopli talu, palgi puhastamine, palksein
| Permalink
Töö, talu taastamise ja muude asjade kõrval on talu blogi jäänud vägagi unarusse.
Üritan selle võla likvideerida :-)
Nüüd on siis asjaolud sealmaal, mai kuu alguses jätsime oma kõigi mugavustega linnakorteriga hüvasti, andsime võtmed uuele omanikule ning kolisime täiesti ametlikult "kõigi mugavusteta" KOPLI TALLU.
Kolimine läks tegelikult stressirohkelt. Uus omanik soovis, et vabastaksime korteri kahe nädalaga, aga Koplis polnud veel põrandadki lõpuni valmis. Kaks nädalat käis pakkimise ning asjade tassimise kõrval tihe ettevalmistustöö, et sellisest olukorrast:
saaks midagi rohkem elukõlbulikku.
Ja siin me nüüd oleme. Hetkel veel mustlaslaagri kombel kastide otsas :-)
Esimesed külalisedki käinud - pidasime siin Kopli talus minu klassi laste ja nende vanemate - õdede/vendadega maha ühe sportliku perepikniku. Katri luges kokku üle 60 inimese, kes rõõmsasti meie õue jooksma, grillima ja niisama olema mahtusid.
Esimese toana tegin "päriselt valmis" oma töötoa, et saaksin vajadusel uusi laule salvestada-õppida ning proove teha. Seinapalgid pesin rohelise seebi veega puhtaks ning lakkisin vesialusel matt lakiga. Kui aus olla, siis lakkimistööga alustasin muude tegemiste kõrval alles klassipikniku päeva hommikul ja õhtul viieks, kui külalised tulid, oli juba vaipki maas ning asjad paigas :-)
Tulemusega olen vägagi rahul.
Krohvitolmusest ja hallist seinast sai mõne tunni ning paari verise sõrmenukiga kena ning sooja välimusega palksein:
Üritan selle võla likvideerida :-)
Nüüd on siis asjaolud sealmaal, mai kuu alguses jätsime oma kõigi mugavustega linnakorteriga hüvasti, andsime võtmed uuele omanikule ning kolisime täiesti ametlikult "kõigi mugavusteta" KOPLI TALLU.
Kolimine läks tegelikult stressirohkelt. Uus omanik soovis, et vabastaksime korteri kahe nädalaga, aga Koplis polnud veel põrandadki lõpuni valmis. Kaks nädalat käis pakkimise ning asjade tassimise kõrval tihe ettevalmistustöö, et sellisest olukorrast:
saaks midagi rohkem elukõlbulikku.
Ja siin me nüüd oleme. Hetkel veel mustlaslaagri kombel kastide otsas :-)
Esimesed külalisedki käinud - pidasime siin Kopli talus minu klassi laste ja nende vanemate - õdede/vendadega maha ühe sportliku perepikniku. Katri luges kokku üle 60 inimese, kes rõõmsasti meie õue jooksma, grillima ja niisama olema mahtusid.
Esimese toana tegin "päriselt valmis" oma töötoa, et saaksin vajadusel uusi laule salvestada-õppida ning proove teha. Seinapalgid pesin rohelise seebi veega puhtaks ning lakkisin vesialusel matt lakiga. Kui aus olla, siis lakkimistööga alustasin muude tegemiste kõrval alles klassipikniku päeva hommikul ja õhtul viieks, kui külalised tulid, oli juba vaipki maas ning asjad paigas :-)
Tulemusega olen vägagi rahul.
Krohvitolmusest ja hallist seinast sai mõne tunni ning paari verise sõrmenukiga kena ning sooja välimusega palksein:
Comments (1)
Ehitame ja lammutame
06/20/2011 06:47
| alt õhutus, alt õhutusega põrand, aluspõrand, geotekstiil, Kopli talu, laagid, männitõrv, põranda ehitus, põrandad
| Permalink
Vahepeal näitas suvi ennast juba täies jõus ja hiilguses ning temperatuur õues kippus 30 kraadi peale tõusma. Meie selleks aastaks appi palgatud sõber ja abiline Aleks lohutas, et "neil Krimmis" on 50 kraadi sooja :-)
Et asjad kiiremini liiguksid, müttan mina majas sees põrandate kallal, Aleks niidab samal ajal muru; Katri tegeleb jõudumööda peenardega ning Malle ja Allar teevad õues neid töid, mida Katri teha ei saa. Katri sõbranna Eva käis oma poja Aleksiga (väike Aleks siis segaduste vältimiseks) abis.
Vahepeal saime Allariga laste jaoks kiige paika ja uus liivakast on hetkel tegemisel. Kui ilmadvihmased, tuli Aleks appi majja sisse ahju lammutama.
Oma põrandatega olen siis nüüd sealmaal, et ka elutoas said uued tugipostid paika, vundamendist koukisin välja kõik lahtised kivid ja ladusid vundamendi seest korralikult kinni ja tugevaks. Nüüd jääb üle vaid killustik sisse tassida, mis peaks sedakorda kiiremini minema kui magamistoas, sest Aleks on abis ja ka Allar saab vahest abistada. Seejärel tuleb laagid niiskuse kaitseks tõrvaõliga üle võõbata, geotekstiil maha panna ning selle peale ca 15cm kergkruusa laotada. Ehk õnnestub selle aastaga põrandad päris valmis saada... Igaks juhuks ei luba ega hõiska ette...
Et asjad kiiremini liiguksid, müttan mina majas sees põrandate kallal, Aleks niidab samal ajal muru; Katri tegeleb jõudumööda peenardega ning Malle ja Allar teevad õues neid töid, mida Katri teha ei saa. Katri sõbranna Eva käis oma poja Aleksiga (väike Aleks siis segaduste vältimiseks) abis.
Vahepeal saime Allariga laste jaoks kiige paika ja uus liivakast on hetkel tegemisel. Kui ilmadvihmased, tuli Aleks appi majja sisse ahju lammutama.
Oma põrandatega olen siis nüüd sealmaal, et ka elutoas said uued tugipostid paika, vundamendist koukisin välja kõik lahtised kivid ja ladusid vundamendi seest korralikult kinni ja tugevaks. Nüüd jääb üle vaid killustik sisse tassida, mis peaks sedakorda kiiremini minema kui magamistoas, sest Aleks on abis ja ka Allar saab vahest abistada. Seejärel tuleb laagid niiskuse kaitseks tõrvaõliga üle võõbata, geotekstiil maha panna ning selle peale ca 15cm kergkruusa laotada. Ehk õnnestub selle aastaga põrandad päris valmis saada... Igaks juhuks ei luba ega hõiska ette...
Laste mänguplats
Kartul, hernes, uba ja kõik muu tarvilik
Meie "udupeene" kasvuhoone viis kahjuks tuul minema
Magamistoas on killustik maas ja laagid õlitatud
Elutoa põrand minu "tööpostilt" vaadatuna
Aleks
Elutoa põrand enne jaanipäeva
Ahju lammutamine
Uus kevad jällegi käes
05/17/2011 03:21
| alt õhutusega põrand, Kopli talu
| Permalink
Uus kevad jällegi käes ning Kopli talus jätkuvad tööd uue hooga.
Kevad tervitas meid ka sel aastal värviliselt ning õitsvalt:
Katri ja Malle koos Kustiga võtsid esimese asjana käsile peenrad ja meie väikese põllulapi ning Allar tuli appi uusi marjapõõsaid istutama. Katri sõbranna Eva koos poja Aleksiga tulid samuti appi.
Kevad tervitas meid ka sel aastal värviliselt ning õitsvalt:
Katri ja Malle koos Kustiga võtsid esimese asjana käsile peenrad ja meie väikese põllulapi ning Allar tuli appi uusi marjapõõsaid istutama. Katri sõbranna Eva koos poja Aleksiga tulid samuti appi.
Sellal, kui teised õues esimesi päikesekiiri nautisid ja "tööd tegid"...
... sukeldusin mina Kopli Talu põrandaalustesse jäistesse sügavustesse :-)
Seda tegelikult sõna otses mõttes.
Vundamendi korrastamine jäi eelmisel aastal paraku pooleli, aukude kaudu oli vesi elutuppa valgunud ning talvekülmadega tekkis põranda-auku korralik jääväli.
Kevadel lume sulamisega valgus sinna veelgi vett peale, ehk siis kujutas meie elutoa tulevase põranda asukoht sisebasseini, mille põhjaks oli ca poole meetrine jääkiht.
Esimese asjana pumpasin vee toast välja, suurem katsumus oli aga jääkihi lammutamine. Võiksin ju oodata, millal see ise sulab, kuid jää paksust arvestades võtaks see terve igaviku. Nii-siis - kang kätte ja jääd lõhkuma. Päris omapärane kogemus oli õhuke kevadine särk seljas jääkamakaid toast välja tassida.
:-)
Jäälõhkumine tehtud, võtsin käsile kilekasvuhoone ning Kusti ronimisredeli / kiige paigaldamise. Kilekasvuhoone ostsime Bauhofist soodushinnaga. Tegemist on AB Polar tootega, täishind 99 EUR ning pildil nägi asi päris hea välja. Tegelikkus aga...
Nii palju roppe sõnu, kui selle AB Polari kasvuhoone kokkupanekul, ei ole ma vist terve oma eelneva elu jooskul kasutanud ! Õhtul, peale kasvuhoone kokkupanekut, kirjutasin oma Facebooki lehele:
"Kui tahad aiatöörutiini tuua veidi vaheldust ja närvikõdi, osta endale "AB Polari" kilekasvuhoone ! Mitte üks kuradi detail kokku ei sobi, torud on suvalise läbimõõduga ja mõni suisa lapik, plastikdetailid purunevad juba pealevaatamisest. Kasutujuhend oli hea, sai korralikult lõkke põlema Tati, teibi ja toore jõuga sain selle "onni "ikka kokku kah ja tegelikult on päris asjalik. Aga nii kehvasti valmistatud toodet ei ole enam ammu näinud."
Kusjuures - tegemist ei ole hetkelisest emotsioonist ähmastatud sissekandega. Tegelikult oligi nii ! Torude läbimõõt varieerus kuni 2mm. See tähendas seda, et üks toru jäi kinnituses logisema, teine aga ei mahtunud sinna sisse ! Kui üritasid seda liialt jämedat toru kinnitusse saada (kinnitused on tehtud plastikust, mis oli pealegi hämmastavalt habras !) , läks see kinnitus lihtsalt pooleks ! Kümnest torust 2-3 olid aga otses mõttes lapiku otsaga, mis tähendas seda, et pidin hakkama neid haamri ja puupulga abil kuidagi ümaraks toksima, et neid üldse saaks kinnitada. Plastikust kinnitusdetaile tehes ei olnud tootja arvestanud ka sellega, et "peegelpildis" minevatel detailidel peaksid ka kinnitusaugud olema peegelpildis.
Ühesõnaga - sain selle kasvuhoone karkassi otses mõttes "tati ja teibiga" viimaks kokku (ehk siis liialt jämeda toru tõttu purunenud kinnitused tõmbasin "kärriga" kinni jne), tõmbasin armeeritud kile peale ja hakkasin kasvuhoone nurkasid maasse kinnitama (umbes nagu telgil - selliste metallist "ankrutega") kui avastasin, et ankrute kinnituskohad (plastikust) lähevad juba kerge vajutusega lihtsalt pooleks :-) Viimaks sai kasvuhoone püsti, imetlesin oma "käteteööd", hakkasin kasvuhoone lukkusid kinni tõmbama ja oh imet - ühe ukse plastikust luku hambad ei jookse üldse kokku ! Ühesõnaga - 99 EUR eest lõbu kui palju, eks tahab oma aias ekstreemspordiga tegeleda, SOOVITAN OSTA ! ! Välja näeb see sitanikats selline :
Implasti mänguväljku kokkupanek oli aga hoopis teine asi. Kõik detailid sobisid ideaalselt kokku, kasutusjuhend oli lihtsalt loetav, kuid samas äärmiselt detailne. Suisa rõõm ja lust oli seda kokku panna !
Kuigi Baugofis soovitati meil kasutada metallist "kingasid", millega karkass maasse kinnitada, avastasime, et see ei ole teps mitte hea lahendus. Kinnituskingad kuuele nurga all asetsevale jalale - seda ei ole lihtsalt võimalik täpselt paika saada. Proovisime nii ja naa ja otsustasin viimaks konstruktsiooni jalad lihtsalt betooni valada. Siinkohal suurimadtänud Pärnu Puumarketile, kes oli nõus kinnituskingad tagasi võtma (need maksid kokku 52 EUR !) ja vahetama need meile vajaliku puitmaterjali vastu. Super hea teenindus ja tõsiselt kliendisõbralik koht. Soovitan !
Comments (1)
Vahepealsetest tegemistest
08/14/2010 10:09
| alt õhutus, alt õhutusega põrand, Fiskars Poola, kaevamine, Kopli talu, labidas, marjapõõsad, põranda ehitus
| Permalink
Plaanisime Katriga aja kokkuhoiu mõttes abilise palgata ja mõnele ilma tööta inimesele seeläbi ka heateo teha. Allari käest saime ühe tema tuttava telefoninumbri. Pidavat olema "korralik töömees", kes kahjuks töötuks jäänud.
Katri helistas ja leppis temaga kokku töötasu ning aja, millal ta tööd saaks alustada. Kokkulepitud hommikul ärkasin juba enne kaheksat (kuigi olin peale esinemist magama saanud alles kolm läbi öösel), sest "töömees" soovis alustada juba üheksast hommikul.
Kella kümneks ei olnud temast veel mingit märki ja telefonile ta ei vastanud. Tänaseks ei ole ta meile isegi tagasi helistanud (kuigi peaks nägema meie poolt tehtud "vastamata kõnesid"), ju siis ei ole tal raha vaja. Kuigi viisakusest võiks ju ühendust võtta ja ütelda, et ei tule...
Väga halb tunne jäi. Tahad inimesele head, aga tema...
Las see jääb.
Igatahes.
Et Allar sai mõnel korral abis käia, on tänaseks on elutoa põranda alune pinnas 2/3 ulatuses kaevatud (ca 70-75 cm sügavuseks).
Katri tegeles samal ajal vanade ja väsinud marjapõõsaste väljajuurimisega, vaarikate harvendamise ja prahi põletamisega. Usukumatu, kui palju avaram meie õu nüüd paistab...
Nende igasuguste kaevamiste käigus on meil hämmastaval kombel õnnestunud lühikese ajaga lõhkuda kaks Fiskarsi labidat. Arvestades nende hinda ja väidetavat "vastupidavust", teeb see meele mõruks. Mõlemad labidad purunesid tavalise "peenrakaevamise" käigus, samast kohast ja sarnasel moel.
Esimese labida puhul kahtlesime, et tegemist võib olla meie enda poolse veaga. Et teine labidas lagunes juba vähem kui kaks nädalat peale ostmist ja täiesti tavalise kaevamise käigus, hakkasime kahtlema Fiskarsi kvaliteedis. Viisime labida poodi tagasi, seal vahetati see kohe uue vastu. Selgus, et mõlemad meie labidad olid Fiskarsi Poola tooted, neid tuuakse sarnase probleemiga poodi tagasi väga sageli ja meil soovitati neid vältida !
Uue labidana valisime Fiskarsi Soome toote, mida teenindaja meile soovitas. Eks aeg näitab...
20 - 21 september 2008
09/21/2008 02:25
| Eest Energia, kass segab niitmist, kiisu, Kopli talu, lillesibulad, peenrad, ukse taastamine, Vivaprotect, võsa
| Permalink
Lisaks ilusale ilmale ootas meid ees järjekordne uus kassihakatis, kes arvas, et tema on siin talus kas peremees või vähemalt töödejuhataja ja tähtsa näoga igal pool ringi koperdas (ju on kohalike kasside seas sõna lahti, et Kopli talus saab korralikult pai...)
Sedakorda oli tegemist noore halli-valge kirju kiisuga, kes tänu oma pidevale kräunumisele sai kohe hüüdnimeks "Maailmalõpp" (kõigepealt oli üle põllu kuulda kräunumist, siis jõudis viimaks kiisu ise kah kohale...)
Katri jätkas peenra läbikaevamist ning lillesibulate istutamist. Kui kõik viimaks valmis arvas Katri, et niipea ta enam ühtegi peenart teha ei kavatse ;-)
Ega me tegelikult täpselt ei teagi, mis seal tärkama hakkab sest lisaks ise ostetud lillesibulatele sai maha pandud ta terve suur hunnik samast vanast peenrakohast leitud sibulaid. Eks kevadel ole näha.
Malle tegi samal ajal avastusretke meie maja taga asuvasse võsasse, kuhu isegi minu ja Katri jalg polnud veel jõudud. Niitmine ja okste tassimine tuli aga vahepeal pooleli jätta, kuna "Maailmalõpp" väsis suurest töödejuhatamisest ja kräunumisest ära ning otsustas keset niidetavat hooviosa lihtsalt magama keerata :-)
Kuna niita enam ei saanud, siirdus Malle "sisetöödele". Köögilaud, pink ja kapipealne said kenad uued katted ning köögis elanud ämblikud peavad nüüd otsima uued elukohad. Koos Allariga lõhuti eeskojast välja ka õlist läbi imbunud kummut ning ning visati minema kapis seisnud kola.
Et nädala alguses otsustas üks Eesti Energia nii nimetatud "elektrik" omavoliliselt meie majja sisse ronida (millest varem juba täpsemalt kirjutasin), võttis Allar käsile ukse luku.
Lukk oli uksel ka eelnevalt olemas, kuid ei tahtnud hästi kinni minna. Mõõtude järgi sai ostetud uus lukk ning päris suur osa päevast läkski uue luku sobitamiseks ning paigaldamiseks.
Lukk paigas, hakkas Allar ehitama ajutsist katuseredelit. Ostes maksaks katuseredel 1500 - 2500 EEK, meil aga lauda ning sahvri lammutamisest materjali omajagu ning milleks maksta kallist hinda, kui saab vanaisade kombel ise teha.
Mina lõpetasin samal ajal maja otsmiste akende teistkordse värvimise ning tagumiste akende puhastamise ja alustasin äsja uue luku saanud välisukse renoveerimist.
Aknaraamid puhastasin traatharjaga üleliigsest mustusest ja lahtisest värvist ning immutasin raamid puidukaitsevahendiga Vivaprotect. Seejärel puhastasin pööningult leitud aknanurgikud, toksisin nad vajadusel haamriga sirgeks ning kinnitasin akendele. Seejärel teipisin eelnevalt immutatud akende klaasiosa maalriteibiga ning värvisin raamid.
Liistude eemaldamisel selgus, et ülemisel piidal olid väga tugevad veekahjustused ning pehkinud osa ulatus läbi terve puidu. Kuna terve ülemise piida asendamine oleks liialt keeruline, otsustasin kahjustatud osa tugevdada ning "proteesida". Selleks eemaldasin pehkinud osa kuni tugeva puiduni, augukohad fikseerisin liistudega ning järgmisel korral täidan tekkinud õõnsused PVA ning saepuru seguga (nipp, mille mulle õpetas minu tööõpetuse õpetja Eduard Rajari).
Peale mõõtmist ja saagimist sai välimine liistuosa kenasti asnedatud ja korda tehtud, järgmisel korral jätkan ukse soojustuse ning sisemise küljega.
