Viinakuu, ehk oktoober käes. Selleks korraks on meil suuremad välitööd maja juures enam-vähem valmis ning jätkame alles kevadel. 
Neljapäeval lõpetasin välisukse taastamise - paigladasin viimased siseliistud, seadsin luku töökorda, kinnitasin klaasid ning värvisin ukse nii seest kui väljast Rootsi punasega.

Ehk siis endine vana ja väsinud välisuks

Kuna välitöödeks on juba liialt märg ja tuuline, kolisime nüüd oma tegemistega majja sisse. Plaanis on siis talve jooksul kõikide tubade seinad ning laed kuni palgini puhastada (ehk siis eemaldada vana värv, krohv, vineerplaadid ning muu sarnane) ja lammutada laudast ning aganikust vanad puitkonstruktsioonid.
Lisaks on vaja laudast ja aganikust (viimast on kasutatud kanade pidamiseks) otses mõttes välja saagida vana kuivanud sõnnik ning puhastada lakapealne vanast kolist ja prahist.

Mina võtsin alustuseks käsile sahvri puhastamise. Kõik vanad riiulid, hoidlad ning kastid oli Allar juba sahvrist välja lõhkunud ning mina asusin seinte kallale. Hirmsa rohelise värvi, paksu krohvikihi, alusliistude ning lugematu hulga naelte alt ilmus tasapisi nähtavale korralik samblaga tihendatud palksein. 
Naelu on siin majas aga tõeliselt armastatud. Ainuüksi sahvri uksepiida seest kangutasin välja ligi veerandsada naela, üks suurem kui teine. Üllatuseks oli seejuures umbes viis tolli pikk vana sepanael, mille leidisn ühe nurgapalgi seest paksu korhvikihi alt.

Hommikul kella kümne paiku suundusime Allariga jälle Kopli poole. Et eelmisel korral sai suurem osa aknaid Vivaprotectiga üle tehtud, oli sel korral plaanis akende värvimine. Kohale jõudes tibutab aga uduvihma, mistõttu hakkan hoopiski välisust korda tegema. Kuna selgus, et sarnase välimusega liistusid, nagu meie välisuksel, ei ole saada, kavatsen  kõik sisemised katteliistud lahti võtta, korralikud välja sorteerida ning nendega välimised pehkinud liistud asendada. Seejärel uks Rootsi punasega üle värvida. 
Sissepoole panen vanade liistude asmel üleni uued.

Lõunapaiku jääb tibutamine järgi ning saan hakata ka aknaid teipima ja värvima ja õhtupoolikuks on maja esimesed aknad värvitud.






Allar lööb samal ajal maja taga olevate akende ümbruse laudadega kinni, et niiskus vahele ei pääseks ning hakkab seejärel eeskojas olevat vana tööriistakappi sorteerima ja puhastama.

Peale mitmekordset helistamist ja selgitamist tulevad lõpuks kohale ka lubatud elektrikud Eesti Energiast. Tänaseks oli aeg küll kokku lepitud, aga üks töötajatest oli oma paberimajanduses nimed ja kohas segi ajanud, mistõttu tekkis selline tohuvapohu, et teenindaja ei saanud enam isegi aru, kes on kes ja kus mis asub. Ikka juhtub.

Küll aga sai kinnitust üks meie jaoks äärmiselt ebameeldiv vahejuhtum, kus kohal teen päris terava märkuse Eesti Energia suunas.
Nimelt selgus, et üks Eesti energia elektrikutest oli eelmisel päeval, kui kedagi kohal ei olnud, omavoliliselt meie majas sees käinud !
Ise ta põhjendas asja küll sellega, et "sattus meie kanti" ja otsustas "läbi astuda", et ei peaks järgmisel päeval uuesti sõitma hakkama. Huvitav, kas neil ongi kombeks ringi käia ja kõiki uksi katsuda, et äkki on mõni lahti ?! 
Väga ebameeldiv ja rumal käitumine nende poolt igatahes...
Et sellist ebameeldivat vahejuhtumit rohkem ei tuleks, otsustas Allar võtta täpsed mõõdud ja panna välisuksele korraliku uue luku.



Kuigi kohale tulnud elektrikud ei saanud esialgu aru, miks nad pidid tulema (sest eile juba üks ju käis...) näitasid nad meile siiski, mida ja kuidas me teha saame ja andsid ka väga asjalikke soovitusi seoses elektriliini ümbertegemisega. Nimelt on vaja välja vahetada umbes meetrine kaablijupp, mis tuleb maja seinal olevast isolaatorist peakaitsmeni ja edaspidi on plaan viia kaabel üldse maa alla.

Suureks üllatuseks selgus, et suurem osa töid tuleb siiski ise ära teha, nemad tulevad vaid kohale, võtavad peakaitsmelt plommi maha, et me saaks kaabli ära vahetada ja panevad pärast plommi tagasi. Seda loomulikult kalli raha eest ! 
Ka kraavi kaabli jaoks peame kaevama ise, samuti viima kaabli postist majani ning kinnitama elektrikapi posti külge, misjärel Eesti energait uleb ja "ühendab otsad ära"...

Aga mis seal ikka - saangi ühe huvitava kogemuse võrra rikkamaks :-)

Peale elektrikute lahkumist sättis ka Allar ennast minekule, kuna pidi õhtul tööle minema. Mina jäin üksi Koplisse ja otsustasin okste põletamisega veidi sooja teha. Selleks otstarbeks on meil hoovis üks vana suur vann. Lõikusin oksakääridega paraja hunniku juppe valmis ja tegin vanni sisse lõkke.

Et puhastatud aknad said kõik värvitud ning teistel akendel vajas immutusvahend alles kuivamist, otsustasin proovida, kuidas see päris õige Rootsi punane (slamfärg) välja näeb ja katab.

Rootsi punane on pika elueaga ning keskkonnasõbralik muldvärv, mis koosneb rukki- või nisujahu kliistrist, veest, raudvitriolist, linaõlist ja muldpigmendist.
See on üks vanemaid värvitüüpe, mida Rootsis kasutati algselt kõrgema seisude majade värvimiseks. 19.sajandil muutus see peamiselt talumajade värviks. Punaseks värvitud puitmaja väljendas jõukust ja ühiskondlikku staatust. Valgete äärtega ja punaste seintega majast on ajapikku saanud Rootsi sümbol.

Et muud targemat kohta esimese hooga pähe ei tulnud, võtsin "proovipinnaks" laudauksed. Peale ühekordset värvi pealekandmist oli tulemus selline  :






Samal ajal, kui mina laudaust värvisin, jõudis ka Katri kohale. Et kõht oli pikas päevast juba päris tühi, hakkas Katri lõkke kohal liha küpsetama ning mina jätkasin laudaukse värvimist. Pele sööki võtsin mina käsile ukse teise poole ja Katri üritas lillepeenrast umbrohujuuri kätte saada.
Peagi hakkas väljas pimedaks minema ja kuna tööd ei näinud enam korralikult teha, lugesime järjekordse tööpäeva Koplis lõpetatuks ning siirdusime tagasi koju