Ikka ja jälle põrandad, mist tehtud ja mis teoksil

Nii mõnelegi lugejale võib juba tunduda, et põrandate tegemine on üks kohutav ning aeganõudev töö ,mis kestab terve igaviku. Ja neil on õigus !
Küll aga või lohutuseks ütelda, et asi pole pooltki ni hull, kui seda ei peaks tegema üksinda ning muude tööde-tegemiste kõrvalt ja kui saaks ise samal ajal kohapeal elada-olla.  Meie ehitamise-lammutamise töö käib paraku selles taktis, kuidas seda lubab minu töö Eesti esimesest laste varjupaigast välja kasvanud Pereabikeskuses  ( vaata ka www.pereabikeskus.ee ), minu teine töö pillimehe ning lauljana ning loomulikult kuidas meie "noorperemees" Kusti lubab :-)
Ehk siis  - kui saaks tööd korralikult ja järjest teha, ei olekski asi nii hull.
See selleks.

Tänaseks olen siis elutoas ja magamistoas vanad põrandalauad üles võtnud, vana ja osaliselt pehkinud aluspõranda lammutanud ning põrandaaluse ca poole meetri sügavuselt sogast puhtaks kaevanud.







Vundamendist võtsin välja kõik vähegi lahtised või logisevad kivid ning ladusin need uuesti, õlitasin laagid ja ristpalgid tõrvaõliga, ladusin Fibost uued postid ja paigaldasid laagide otstesse ning mujale vajalikesse kohtadesse uue "tõrvapapi. 






Aluspinnasele panin ca 15 cm keskmise fraktuuriga killustikku, selle peale geotekstiil ning ca 8-10 cm  10-20mm fraktuuriga kergkruusa. See takistab a) vee kogunemist "loikudena" põranda alla ning b) kapillaarniiskuse tõusmist.  Lisaks ei armasta kergkruusa kõikvõimalikud närilised. 





Kergkruusa ja laagide vahele jäi ca 20 cm õhuruumi (tegemist on altõhtusega või siis alt tuulutusega põrandatega, mis hoiab maja puitdetaile niisuse ja pehkimise ning  kaitseb ka radooni eest), laagide alläärele kinnitasin tõrvaõliga immutautd liistud, millele toetub must- või aluspõrand, mille alumise osa töötlesin samuti tõrvaõliga.




Comments

Ehitame ja lammutame

Vahepeal näitas suvi ennast juba täies jõus ja hiilguses ning temperatuur õues kippus 30 kraadi peale tõusma. Meie selleks aastaks appi palgatud sõber ja abiline Aleks lohutas, et "neil Krimmis" on 50 kraadi sooja :-)
Et asjad kiiremini liiguksid, müttan mina majas sees põrandate kallal, Aleks niidab samal ajal muru; Katri tegeleb jõudumööda peenardega ning Malle ja Allar teevad õues neid töid, mida Katri teha ei saa.  Katri sõbranna Eva käis oma poja Aleksiga (väike Aleks siis segaduste vältimiseks) abis.

Vahepeal saime Allariga laste jaoks kiige paika ja uus liivakast on hetkel tegemisel. Kui ilmadvihmased, tuli Aleks appi majja sisse ahju lammutama.

Oma põrandatega olen siis nüüd sealmaal, et ka elutoas said uued tugipostid paika, vundamendist koukisin välja kõik lahtised kivid ja ladusid vundamendi seest  korralikult kinni ja tugevaks. Nüüd jääb üle vaid killustik sisse tassida, mis peaks sedakorda kiiremini minema kui magamistoas, sest Aleks on abis ja ka Allar saab vahest abistada. Seejärel tuleb laagid niiskuse kaitseks tõrvaõliga üle võõbata, geotekstiil maha panna ning selle peale ca 15cm kergkruusa laotada. Ehk õnnestub selle aastaga põrandad päris valmis saada... Igaks juhuks ei luba ega hõiska ette...

Laste mänguplats


Kartul, hernes, uba ja kõik muu tarvilik



Meie "udupeene" kasvuhoone viis kahjuks tuul minema



Magamistoas on killustik maas ja laagid õlitatud


Elutoa põrand minu "tööpostilt" vaadatuna

Aleks


Elutoa põrand enne jaanipäeva




Ahju lammutamine
Comments

11 juuli 2010

Pühapäevane "talgupäev" suvises leitsakus. Ei teagi täpselt, palju see termomeeter väljas näitas, igatahes linnas ei ole juba mitu päeva võimalik olla - selline kuumus. Järgmiseks nädalaks lubas 32 kraadi sooja, kuid ega täna kah oluliselt parem ei olnud.

Meie Katri ja Kustiga jõudsime maale kümne paiku, "talgulised" Allar ja Malle (
ehk supelsakstest sulased, nagu Malle ütles) veidi hiljem.

Katri jätkas
majaesise lillepeenra sirgeks kaevamist ning meie sümboolse "aiamaa" laiendamist, Malle otsustas endise lepavõsa kohal kive välja kangutada ja Allar asus kanalast sõnnikut välja kaevama ja kompostikasti täitma. "Noorperemees" Kusti nautis samal ajal veemõnusid ja kaevas oma liivakasti.

juurikad.JPG kompost.JPG

kivid.JPG kusti+vees.JPG

Kui Kusti magas, otsustas Katri minna Mallele appi kive kangutama. Tea nüüd, kas oli selle süüdi liialt nõrk labidas või hoopiski labitahoidja liigne jõud, igatahes otsustas meie Fiskasrsi labidas keset kivikaevamist kaheks tükiks laguneda.
Pärast norisin Katrit, et kutsuks ta appi laudist maha võtma, aga mine tea - äkki keerab mul veel kangi kah sirgeks ;-)

Päeva tähtsaim ettevõtmine oli uue võrkkiige ülesseadmine. Järgemööda käisid kõik seal vahepeal puhkamas ja tammepuude varju nautimas.

kiik1.JPG kiik+2.JPG

kiik+3.JPG

Mina võtsin seekord käsile maja tagumise külje laudise mahakiskumise. Ühelt poolt vahelduseks vundamendi korrastamisele, teisalt aga oli seda vaja teha selleks, et pääseksin vundamendi ülaosale kenasti ligi ja saaksin uue tõrvapapi paigaldada.

Päikese, vihma ja aja käes "karastunud" laudiselauad olid kenasti kõvad ja tugevad, plaanin need ilmselt tõrvaõliga üle võõbata ning kasutada
aluspõranda ehitamiseks. Jälle üks mure vähem, kust vajalikku materjali saada, pealegi on ehitusmaterjalide taaskasutus kenasti kooskõlas meie arusaamistega.
Esialgu jääb maja ilma laudiseta, kui kõik valmis, plaanime maja väljast villaga soojustada ning katta
servamata püstlaudisega.

Otse laudise all oli otse vastu palki vana ja juba rabedaks muutunud tõrvapapp ning meeletul hulgal surnud sääsevastseid ja sääskede tiibu. Kuna maja taga oli enne lepavõsa, olid sääsed ennast ilmselt laudise pragude vahele kenasti elama sättinud.

sein+4.JPG sein+1.JPG

sein+2.JPG sein+3.JPG

Ühe laua all ootas aga ees üllatus. Hakkasin maha võetud lauda eest ära tassima, kui avastasin selle tagapinnalt mingi paberitüki. Selgus, et tegemist on vana Toris välja antud vekslipaberiga, mis on allkirjastatud 20. mail 1938 aastal summale üle 185 krooni. Alla kirjutanud Johannes Tilk Kingu Talust.
Kuidas ja miks see vekslipaber meie maja laudise vahele on sattunud, seda tahaks isegi teada.

v1.JPG v3.JPG

v2.JPG





Comments
Vanemad kirjed...