Ikka ja jälle põrandad, mist tehtud ja mis teoksil
07/27/2011 04:39
| alt õhutus, aluspõrand, geotekstiil, kaevamine, killustik, laagid, männitõrv, põranda ehitus, põranda soojustamine, põrandad, põrandalaud, radoon, tuulutus, tõrvapapp, tõrvaõli
| Permalink
Nii mõnelegi lugejale võib juba tunduda, et põrandate tegemine on üks kohutav ning aeganõudev töö ,mis kestab terve igaviku. Ja neil on õigus !
Küll aga või lohutuseks ütelda, et asi pole pooltki ni hull, kui seda ei peaks tegema üksinda ning muude tööde-tegemiste kõrvalt ja kui saaks ise samal ajal kohapeal elada-olla. Meie ehitamise-lammutamise töö käib paraku selles taktis, kuidas seda lubab minu töö Eesti esimesest laste varjupaigast välja kasvanud Pereabikeskuses ( vaata ka www.pereabikeskus.ee ), minu teine töö pillimehe ning lauljana ning loomulikult kuidas meie "noorperemees" Kusti lubab :-)
Ehk siis - kui saaks tööd korralikult ja järjest teha, ei olekski asi nii hull.
See selleks.
Tänaseks olen siis elutoas ja magamistoas vanad põrandalauad üles võtnud, vana ja osaliselt pehkinud aluspõranda lammutanud ning põrandaaluse ca poole meetri sügavuselt sogast puhtaks kaevanud.
Küll aga või lohutuseks ütelda, et asi pole pooltki ni hull, kui seda ei peaks tegema üksinda ning muude tööde-tegemiste kõrvalt ja kui saaks ise samal ajal kohapeal elada-olla. Meie ehitamise-lammutamise töö käib paraku selles taktis, kuidas seda lubab minu töö Eesti esimesest laste varjupaigast välja kasvanud Pereabikeskuses ( vaata ka www.pereabikeskus.ee ), minu teine töö pillimehe ning lauljana ning loomulikult kuidas meie "noorperemees" Kusti lubab :-)
Ehk siis - kui saaks tööd korralikult ja järjest teha, ei olekski asi nii hull.
See selleks.
Tänaseks olen siis elutoas ja magamistoas vanad põrandalauad üles võtnud, vana ja osaliselt pehkinud aluspõranda lammutanud ning põrandaaluse ca poole meetri sügavuselt sogast puhtaks kaevanud.
Vundamendist võtsin välja kõik vähegi lahtised või logisevad kivid ning ladusin need uuesti, õlitasin laagid ja ristpalgid tõrvaõliga, ladusin Fibost uued postid ja paigaldasid laagide otstesse ning mujale vajalikesse kohtadesse uue "tõrvapapi.
Aluspinnasele panin ca 15 cm keskmise fraktuuriga killustikku, selle peale geotekstiil ning ca 8-10 cm 10-20mm fraktuuriga kergkruusa. See takistab a) vee kogunemist "loikudena" põranda alla ning b) kapillaarniiskuse tõusmist. Lisaks ei armasta kergkruusa kõikvõimalikud närilised.
Kergkruusa ja laagide vahele jäi ca 20 cm õhuruumi (tegemist on altõhtusega või siis alt tuulutusega põrandatega, mis hoiab maja puitdetaile niisuse ja pehkimise ning kaitseb ka radooni eest), laagide alläärele kinnitasin tõrvaõliga immutautd liistud, millele toetub must- või aluspõrand, mille alumise osa töötlesin samuti tõrvaõliga.
Comments
Ehitame põrandaid - killustik
07/24/2010 11:12
| alt õhutus, killustik, põranda soojustamine, tuulutus
| Permalink
Nüüd siis olen meie magamistoa põrandaga viimaks ometi nii kaugele saanud, et hakkasin killustikku sisse tassima. Katan kogu põrandaaluse pinnase umbes 20 cm paksuse keskmise jämedusega killustikukihiga, et põranda all oleks võimalik vähe niiskust ja orgaanikat.
Eelmisel päeva tegin seda üksi, kuid 30 kraadise palavuse ja niiske õhu käes ei olnud see just meeldivaim tegevus.
Täna, kui Kusti magas, tuli ka Katri appi killustikku kühveldama ja töö edenes uskumatu kiirusega. Selle paari tunniga, mis poja magas, suutsime pea-aegu terve põranda killustikuga katta, järgmisel korral jääb veel vast 4-5 kärutäit ja ongi valmis.
Eelmisel päeva tegin seda üksi, kuid 30 kraadise palavuse ja niiske õhu käes ei olnud see just meeldivaim tegevus.
Täna, kui Kusti magas, tuli ka Katri appi killustikku kühveldama ja töö edenes uskumatu kiirusega. Selle paari tunniga, mis poja magas, suutsime pea-aegu terve põranda killustikuga katta, järgmisel korral jääb veel vast 4-5 kärutäit ja ongi valmis.
Põrandad ja vundament - üks etapp jälle läbi
07/20/2010 02:55
| alt õhutus, killustik, maakivist vundament, põranda soojustamine, sõnnik, vundament
| Permalink
Nüüd olen oma põrandaehitusega siis sealmaal, et saan hakata aluspinnast killustikuga katma. Eile tegin valmis veel kolm viimast tugiposti põrandalaagidele ja ladusin ühe uue postirea põranda alustoe välimisele otsale. Algselt toetus põranda välimine ots prussile, mis oli toetatud otse vundamendi peale, paraku oli aeg ja niiskus sellega oma töö teinud ning seeõttu toa põrand õõtsus. Sama ootab ees ka elutoas.
Kõikide postide ja laagide vahele panin uue tõrvapapi ning katsin tõrvapapiga ka vundamendi ülemise ääre, et niiskus ei pääseks põrandalaudadeni. Kõik laagid ja muud põranda alla jäävad puitdetailid on niiskuse kaitseks viimistletud tõrvaõliga. Magamistoa ulatuses on ka vundament korralikult täis laotud ning kuhu vähegi ligi pääsesin, panin alumise palgirea ja vundamendi vahele uue tõrvapapi.
Kõikide postide ja laagide vahele panin uue tõrvapapi ning katsin tõrvapapiga ka vundamendi ülemise ääre, et niiskus ei pääseks põrandalaudadeni. Kõik laagid ja muud põranda alla jäävad puitdetailid on niiskuse kaitseks viimistletud tõrvaõliga. Magamistoa ulatuses on ka vundament korralikult täis laotud ning kuhu vähegi ligi pääsesin, panin alumise palgirea ja vundamendi vahele uue tõrvapapi.
Vundamendi sain kenasti kinni laduda, mõlemasse välisseina tegin õhtustorud. Väljast tahab undament veel hiljem viimistlemist, seda saan teha ka siis, kui põrandad valmis. Kividest vundamendi kokkuladumine osutus päris parajaks pähkliks. Tuli otsida ja sobitada erineva suurusega kive ja need korralikult kinnitada. Korraga sai laduda kõigest ühe rea, siis pidi ootama segu kivistumist. Muidu oleks alumine rida uute kivide raskuse all paigast nihkunud.
Aega läks, aga endisest "hambutust" kivireast sai päris korralik ja tugev vundament. Rakendasin ka siinkohal tuntud tõde - kui sa ei tea täpselt, kuidas teha, tee nii nagu vanasti tehti. Ehk siis kasutasin müürisegu sees lisatugevduseks väiksemaid kivikesi ja peenikest killustikku, mis moodustavad suuremates kohtades omamoodi "armatuuri".
Allar tegeles viimastel päevadel kanalast sõnniku väljavedamisega. Huvipärast mõõtsime üle ja selgus, et sõnnikukiht on ca 50-60 cm.
Katri "pärusmaa"on edniselt peenrad-kapsad-kaalid-porgandid :-)
05 - 10. juuli 2010
07/12/2010 07:26
| alt õhutus, fibo, geotekstiil, killustik, laagid, männitõrv, nurgakivi, pinnas, postid, põranda soojustamine, põrandad, radoon, tuulutus, tõrvapapp, tõrvaõli, Vetonit, vundament
| Permalink
Juuli algus võttis meid vastu tõelise suvekuumusega ja ilmaennustus lubab järjest palavamaid ilmasid. Magamistoa põranda kaevamisega olen nüüd ühele poole saanud ja ometi on aeg hakata midagi ka korda tegema. Siiani oli sageli tunne, et iga päevaga läheb asi ainult koledamaks ja tunnistan ausalt - kaevamisest sai niivõrd kõrini, et nii mõnelgi korral võtsin labida suisa vastutahtmist kätte :-)
Ühtekokku kaevasin magamistoa põranda alt pinnase ca 50-60 cm sügavamaks, eriti keeruliseks tegi kaevamise see, et põrandalaagid olid pikad ja ulatusid läbi kahe toa, mistõttu ei saanud neid eemaldada. Olin sunnitud kaevama "ruut ruudu haaval" laagide vahelt.
Mis siis nüüd ees ootab (lühidalt) ?
* Vundament magamistoa piires korda teha (lahtised kivid välja võtta ja uuesti kinnitada, vajadusel uued kivid).
* laagidele uued (lisa) postid
* välimises seinas uus postirida ja selle peale üks pruss uueks laagiks, kuhu hakkab põranda ots toetuma
* pinnase peale killustik, geotekstiil ja kergkruus (sellest kirjutan lähemalt siis, kui juba sellega tegelen)
* uus aluspõrand
* soojustus
* lauad tagasi (osaliselt samad lauad mis olid, osaliselt plaanin kasutada elutoa laudu. Elutuppa tulevad täiesti uued lauad.)
***
Esimese asjana ostsin tõrvaõli ja võõpasin sellega täielikult üle nii laagid, kui ka piki maja kulgeva tugitala. Lasin õlil paar päev seista ja puidu sisse imbuda ning seejärel võõpasin veel teisegi kihi korralikult peale. Umbes paar-kolm päeva oli majas tunda tõrva lõhna, aga iga päev sai ruume tuulutatud ja nüüd ei ole enam tunda midagi.
Hea, et müüja märkas mulle ütelda, et ma võtaks justnimelt tõrvaõli, mitte männitõrva. Männitõrv pidavat olema nii vänge ja tugeva lõhnaga, et ruumid vajaksid mitu kuud tuulutamist ja vist ei aitaks see kah.
Järgmisena võtsin käsile uued tugipostid. Õigemini siis tugipostide esimese kivi paikamõõtmine ja maasse kaevamine. Plaan on iga laagi alla kahe risttala vahele teha fibost uued lisapostid. Põhjus selles, et nii laagid, kui ka risttalad toetuvad maakividele, ümber nende sai aga päris palju pinnast ära kaevatud. Kivide all on küll pinnast piisavalt ning see on tugev ja ei tohiks kusagile vajuda, siiski pidasin kindluse mõttes vajalikuks lisapostide paigaldamise. Iga posti jaoks kaevasin piisava sügavusega augu (vastavalt laagi kõrgusele pinnasest) ja täitsin augu põhja killustikuga. Fibo auku ja pinnas koos natukese killustikiuga tagasi ning korralikult kinni.
Seejärel tõstsin tungrauaga laagi veidikene kõrgemale, Vetonit M 100/600 abil teine fibo peale, laagi ja ülemise fibo vahele niiskuse kaitseks tõrvapapp, samuti laagi otsa ja vundamendi vahele ning laag ettevaatlikult alla tagasi.
Praeguseks on kahe laagi all postid täiesti valmis ja ülejäänute alla on paigutatud esimene, osaliselt masse kaevatud fibo.
Vahepeal otsustasin käsile võtta ka vundamendi korrastamise. Kui kõik postid laotud, oleks oluliselt kitsam ning ebamugavam seda teha.
Nagu olen juba eelnevalt kirjutanud, seisab meie maja nn. "nurgakividel" ning kogu ülejäänud vundament on sisuliselt täiteks laotud. Tollal kasutatud segu on aga kohati väga pude ja tundub, et seal on rohkem liiva kui midagi muud. Seetõttu on paljud kivid kas lahtised või hoopiski ära tulnud.
Esiteks võtsin ära kõik lahtised kivid. Seejärel toksisin haamriga läbi kõik ülejäänud kivid, et leida üles need, mis ei ole korralikult kinni. Tulemuseks oli vägagi "õhuline" ja auklik vundament, kus kohati oli tühja kohta rohkem, kui vundamenti ennast :-)
Seejärel paigaldasin õhutustoru, mida plaanin iga toa kohta panna kaks tükki - üks otsaseina, teine külgmisse seina. Õhutustoruks kasutasin 11cm läbimõõduga PVC toru, mille otstesse kinnitan metallresti.
Toru sai kinnitatud sobivate kivide ning Vetonit M 100/600 abil ning ka kogu ülejäänud vundamendi kivid on plaanis paika kinnitada M100/600´ga.
Uurisin erinevatest ehituspoodidest ja ka teistelt talutaastajatelt, millega oleks kõige õigem kinnitada maakivist vundamendi kive ja tundub, et vist paremat valikut ei ole.
Veidi õhutustorust ja tuulutusega põrandast
Alt tuulutusega põranda puhul on korralik õhuvahetus äärmiselt oluline. Esiteks hoiab see ära liigse radooni, teiseks puitkonstruktsioonide mädanemise. Sageli tehakse see viga, et alt õhutusega põrandad täidetakse kuni laagideni (näiteks kergruusaga) ning loodetakse selmoel saada soojem põrand. Tulemuseks on aga hoopis hallitus, niiskus ja kiiresti lagunevad põrandad. Kuigi alt õhutusega põranda ehitamine on kallim ning aeganõudvam, tasub selle tegemine ära. Seda nii Sinu, kui ka põranda enda "tervist" silmas pidades.
Täpsemalt ja pikemalt kirjutasin alt-õhutusega põranda kohta kirjutasin mai kuu ühes sissekandes, kus rääkisin täpsemalt mida, miks ja kuidas.
Samal ajal, kui mina põrandate ja vundamendiga tegelesin, müttasid Katri ja "noorperemees" Kusti peenardega. Meie tagasihoidlikul peenramaal kasvab täna juba till, rukkola, hernes, peet, redis ja veel palju muud, mida pidasime heaks ja vajalikuks maha panna.
Ühtekokku kaevasin magamistoa põranda alt pinnase ca 50-60 cm sügavamaks, eriti keeruliseks tegi kaevamise see, et põrandalaagid olid pikad ja ulatusid läbi kahe toa, mistõttu ei saanud neid eemaldada. Olin sunnitud kaevama "ruut ruudu haaval" laagide vahelt.
Mis siis nüüd ees ootab (lühidalt) ?
* Vundament magamistoa piires korda teha (lahtised kivid välja võtta ja uuesti kinnitada, vajadusel uued kivid).
* laagidele uued (lisa) postid
* välimises seinas uus postirida ja selle peale üks pruss uueks laagiks, kuhu hakkab põranda ots toetuma
* pinnase peale killustik, geotekstiil ja kergkruus (sellest kirjutan lähemalt siis, kui juba sellega tegelen)
* uus aluspõrand
* soojustus
* lauad tagasi (osaliselt samad lauad mis olid, osaliselt plaanin kasutada elutoa laudu. Elutuppa tulevad täiesti uued lauad.)
***
Esimese asjana ostsin tõrvaõli ja võõpasin sellega täielikult üle nii laagid, kui ka piki maja kulgeva tugitala. Lasin õlil paar päev seista ja puidu sisse imbuda ning seejärel võõpasin veel teisegi kihi korralikult peale. Umbes paar-kolm päeva oli majas tunda tõrva lõhna, aga iga päev sai ruume tuulutatud ja nüüd ei ole enam tunda midagi.
Hea, et müüja märkas mulle ütelda, et ma võtaks justnimelt tõrvaõli, mitte männitõrva. Männitõrv pidavat olema nii vänge ja tugeva lõhnaga, et ruumid vajaksid mitu kuud tuulutamist ja vist ei aitaks see kah.
Järgmisena võtsin käsile uued tugipostid. Õigemini siis tugipostide esimese kivi paikamõõtmine ja maasse kaevamine. Plaan on iga laagi alla kahe risttala vahele teha fibost uued lisapostid. Põhjus selles, et nii laagid, kui ka risttalad toetuvad maakividele, ümber nende sai aga päris palju pinnast ära kaevatud. Kivide all on küll pinnast piisavalt ning see on tugev ja ei tohiks kusagile vajuda, siiski pidasin kindluse mõttes vajalikuks lisapostide paigaldamise. Iga posti jaoks kaevasin piisava sügavusega augu (vastavalt laagi kõrgusele pinnasest) ja täitsin augu põhja killustikuga. Fibo auku ja pinnas koos natukese killustikiuga tagasi ning korralikult kinni.
Seejärel tõstsin tungrauaga laagi veidikene kõrgemale, Vetonit M 100/600 abil teine fibo peale, laagi ja ülemise fibo vahele niiskuse kaitseks tõrvapapp, samuti laagi otsa ja vundamendi vahele ning laag ettevaatlikult alla tagasi.
Praeguseks on kahe laagi all postid täiesti valmis ja ülejäänute alla on paigutatud esimene, osaliselt masse kaevatud fibo.
Vahepeal otsustasin käsile võtta ka vundamendi korrastamise. Kui kõik postid laotud, oleks oluliselt kitsam ning ebamugavam seda teha.
Nagu olen juba eelnevalt kirjutanud, seisab meie maja nn. "nurgakividel" ning kogu ülejäänud vundament on sisuliselt täiteks laotud. Tollal kasutatud segu on aga kohati väga pude ja tundub, et seal on rohkem liiva kui midagi muud. Seetõttu on paljud kivid kas lahtised või hoopiski ära tulnud.
Esiteks võtsin ära kõik lahtised kivid. Seejärel toksisin haamriga läbi kõik ülejäänud kivid, et leida üles need, mis ei ole korralikult kinni. Tulemuseks oli vägagi "õhuline" ja auklik vundament, kus kohati oli tühja kohta rohkem, kui vundamenti ennast :-)
Seejärel paigaldasin õhutustoru, mida plaanin iga toa kohta panna kaks tükki - üks otsaseina, teine külgmisse seina. Õhutustoruks kasutasin 11cm läbimõõduga PVC toru, mille otstesse kinnitan metallresti.
Toru sai kinnitatud sobivate kivide ning Vetonit M 100/600 abil ning ka kogu ülejäänud vundamendi kivid on plaanis paika kinnitada M100/600´ga.
Uurisin erinevatest ehituspoodidest ja ka teistelt talutaastajatelt, millega oleks kõige õigem kinnitada maakivist vundamendi kive ja tundub, et vist paremat valikut ei ole.
Veidi õhutustorust ja tuulutusega põrandast
Alt tuulutusega põranda puhul on korralik õhuvahetus äärmiselt oluline. Esiteks hoiab see ära liigse radooni, teiseks puitkonstruktsioonide mädanemise. Sageli tehakse see viga, et alt õhutusega põrandad täidetakse kuni laagideni (näiteks kergruusaga) ning loodetakse selmoel saada soojem põrand. Tulemuseks on aga hoopis hallitus, niiskus ja kiiresti lagunevad põrandad. Kuigi alt õhutusega põranda ehitamine on kallim ning aeganõudvam, tasub selle tegemine ära. Seda nii Sinu, kui ka põranda enda "tervist" silmas pidades.
Täpsemalt ja pikemalt kirjutasin alt-õhutusega põranda kohta kirjutasin mai kuu ühes sissekandes, kus rääkisin täpsemalt mida, miks ja kuidas.
Samal ajal, kui mina põrandate ja vundamendiga tegelesin, müttasid Katri ja "noorperemees" Kusti peenardega. Meie tagasihoidlikul peenramaal kasvab täna juba till, rukkola, hernes, peet, redis ja veel palju muud, mida pidasime heaks ja vajalikuks maha panna.