Viinakuu, ehk oktoober käes. Selleks korraks on meil suuremad välitööd maja juures enam-vähem valmis ning jätkame alles kevadel. 
Neljapäeval lõpetasin välisukse taastamise - paigladasin viimased siseliistud, seadsin luku töökorda, kinnitasin klaasid ning värvisin ukse nii seest kui väljast Rootsi punasega.

Ehk siis endine vana ja väsinud välisuks

Kuna välitöödeks on juba liialt märg ja tuuline, kolisime nüüd oma tegemistega majja sisse. Plaanis on siis talve jooksul kõikide tubade seinad ning laed kuni palgini puhastada (ehk siis eemaldada vana värv, krohv, vineerplaadid ning muu sarnane) ja lammutada laudast ning aganikust vanad puitkonstruktsioonid.
Lisaks on vaja laudast ja aganikust (viimast on kasutatud kanade pidamiseks) otses mõttes välja saagida vana kuivanud sõnnik ning puhastada lakapealne vanast kolist ja prahist.

Mina võtsin alustuseks käsile sahvri puhastamise. Kõik vanad riiulid, hoidlad ning kastid oli Allar juba sahvrist välja lõhkunud ning mina asusin seinte kallale. Hirmsa rohelise värvi, paksu krohvikihi, alusliistude ning lugematu hulga naelte alt ilmus tasapisi nähtavale korralik samblaga tihendatud palksein. 
Naelu on siin majas aga tõeliselt armastatud. Ainuüksi sahvri uksepiida seest kangutasin välja ligi veerandsada naela, üks suurem kui teine. Üllatuseks oli seejuures umbes viis tolli pikk vana sepanael, mille leidisn ühe nurgapalgi seest paksu korhvikihi alt.

Majja tulev elektriliin on meil nüüd kenasti korras ja turvaline, vanad kaablid lahti ühedatud ning nende asemele veetud kaks ajutist liini, et saaksime vajadusel valgustust või elektrilisi seadmeid kasutada. Mingil päeval paigaldatakse veel ka maanduslatt, siis on elektritöödega natukeseks ajaks vahe sees ja jätkame alles peale tubade remonti. Seniks koostab elektrik meile tubade plaani järgi, mille talle joonistasime, korraliku kaabelduse skeemi.

Allariga vinnasime katusele uue ajutise redeli ja kiskusime vana ning mädanenud lahti. Homme peaks tulema Katri kasuema elukaaslane ja korstna korda tegema.

Seejärel jätkas Allar laudas lammutamisega ning mina asusin uuesti välisuksega jändama.
Esiteks värvisin ära eelnevalt Vivaprotectiga töödeldud välimised ukseliitud, seejärel võtsin käsile ukse siseosa. 
Pehkinud puidu eemaldamisest jäänud augu täiteks kasutatud PVA ja saepuru segu oli kenasti kivistunud, lihvisin selle peene liivapaberiga ühtlaseks, seejärel paigladasin uksele uue soojustuse (mineraalvill) ning hakkasin mõõtma ja paigladama uusi liiste.

Katri võttis samal ajal käsile välikäilma värvimise.

Lisaks ilusale ilmale ootas meid ees järjekordne uus kassihakatis, kes arvas, et tema on siin talus kas peremees või vähemalt töödejuhataja ja tähtsa näoga igal pool ringi koperdas (ju on kohalike kasside seas sõna lahti, et Kopli talus saab korralikult pai...)

Sedakorda oli tegemist noore halli-valge kirju kiisuga, kes tänu oma pidevale kräunumisele sai kohe hüüdnimeks "Maailmalõpp" (kõigepealt oli üle põllu kuulda kräunumist, siis jõudis viimaks kiisu ise kah kohale...)



Katri jätkas peenra läbikaevamist ning lillesibulate istutamist. Kui kõik viimaks valmis arvas Katri, et niipea ta enam ühtegi peenart teha ei kavatse ;-)
Ega me tegelikult täpselt ei teagi, mis seal tärkama hakkab sest lisaks ise ostetud lillesibulatele sai maha pandud ta terve suur hunnik samast vanast peenrakohast leitud sibulaid.  Eks kevadel ole näha.


Peenar valmis, hakkas Katri oksi põletama, maja taga umbrohtu niitma ning hiljem välikäimlat värvima.
Malle tegi samal ajal avastusretke meie maja taga asuvasse võsasse, kuhu isegi minu ja Katri jalg polnud veel jõudud. Niitmine ja okste tassimine tuli aga vahepeal pooleli jätta, kuna "Maailmalõpp" väsis suurest töödejuhatamisest ja kräunumisest ära ning otsustas keset niidetavat hooviosa lihtsalt magama keerata :-)
Kuna niita enam ei saanud, siirdus Malle "sisetöödele". Köögilaud, pink ja kapipealne said kenad uued katted ning köögis elanud ämblikud peavad nüüd otsima uued elukohad. Koos Allariga lõhuti eeskojast välja ka õlist läbi imbunud kummut ning ning visati minema kapis seisnud kola.Kuna välisuks oli saanud päris tugevasti niiskuskahjustusi (ilmselt on ust hoitud lahti ning katuseräästast on vesi jooksnud otse uksele) , võtsin ukse kuni raamini lahti. Plaan on kasutada korralikke sisemisi liiste välimiste rikutud liistude asendamiseks ning ukse siseküljele teha uus kate. Asendada tuleb ka ukse soojustuseks kasutatud klaasvill, mis paraku oli väga pude ning ära vajunud.

Liistude eemaldamisel selgus, et ülemisel piidal olid väga tugevad veekahjustused ning pehkinud osa ulatus läbi terve puidu. Kuna terve ülemise piida asendamine oleks liialt keeruline, otsustasin kahjustatud osa tugevdada ning "proteesida". Selleks eemaldasin pehkinud osa kuni tugeva puiduni, augukohad fikseerisin liistudega ning järgmisel korral täidan tekkinud õõnsused PVA ning saepuru seguga (nipp, mille mulle õpetas minu tööõpetuse õpetja Eduard Rajari).

Peale mõõtmist ja saagimist sai välimine liistuosa kenasti asnedatud ja korda tehtud, järgmisel korral jätkan ukse soojustuse ning sisemise küljega.