Alljärgnevalt väikene ülevaade meie talu asukohast - Murru külast.
Siinkohal suurimad tänud Murru küla seltsile ning Eveli Kuslapile, kes meid selle juures aitasid.

***


Murru küla esimene elanik arvatakse olevat
Murdo Jan, üks soomlane, uudisasunik, nii on kirjas 1638. aasta revisjonis.
Aastail 1630-1635 muutub asustamise intensiivsus suuremaks. Uudisasunike hulgas esineb saarlasi ja “soomlasi”. Viimased olid eesti-soome üksusest desarmeerunud  sõdalased, kes võisid talu valida vabale elaniketa maa-alal. ja nii suure, kui jõudis tähistada piirid  ühe päeva jooksul. Arvatavasti kuulus ka Murdo jan nende hulka.
Küla nimi “Murru” on arvatavasti tulnud Murdo Jani nime järgi.

Pole täpselt teada, millal küla nime sai, sest 1704. aasta mobilisatsiooni alla kuuluvate meeste nimekirjas on Elbi külast mobiliseeritud Murdo Tõnis, poeg Juhan ja sulane Jürgen, Uru Siim, poeg Jürgen, sulane Andres, Juhan, Tõnis ja saunamees Mart. sellest selgub, et tol ajal kuulusid Murru ja uru küla Elbi küla alla.

Murdo Janil oli poeg Murdo Jürg Jürgen. Jürg Jürgenil olid pojad Murru Tõnis ja Murru Jüri. Tõnis koos poeg Juhaniga mobiliseeriti Põhja sõtta, kuhu nad ka jäid.
Jüri abiellus Kaseküla Mihkli tütre Mall`ega, sellest abielust sündis kuus poega ja kaks tütart.
Murru Jüri kuus poega said 1826. aastal nimeks Jurikson, kuid 1858. aastal muudeti Jüri, Tõnise ja Mardi lapsed Jürvetsonideks

Kuni 1939-nda aastani kuulusid Uru ja Murru küla Tori valla alla. 1939-nda aasta reformiga läksid Are valla alla.

Külast on pärit :

*
Mart Kiirats (06.01.1884 ) - vabakutseline kirjanik ning Esimese Riigikogu liige Maaliidu esindajana.  Kirjanduslikku tegevust alustas seminariõpilasena Tartus, avaldas jutustusi “Postimehes”. Populaarsuse saavutas esikteosega “ Kraavitajad”, mis räägib külakoolmeistrist rahvavalgustaja eluraskustest.

*
Jaan Jürvetson (19.10.1859 - 18.02.1930) - viiulimeister, viiuldaja ning klarneti mängija. Asutas Mustajõe viiulikoori, mis omapärase koosseisu tõttu (teiste hulgas kannel ja torupill) ainulaadne. On üles kirjutanud rahvapillilugusid, osa neist ilmus ka trükis.