Ehkki elu on endiselt kastide otsas ja tolmu tuleb ehituse tõttu igast praost ja nurgast, läheb asi siiski päev-päevalt järjest paremaks.

Enamustest risti-rästi üle põranda jooksvatest pikendusjuhtmetest oleme tänaseks samuti priid - majas sees on elektritööd jäänud teha vaid sahvris ning osaliselt köögis ja laevalgustite kaabeldus tuleb veel "vooluvõrku" ühendada.

Hiljemalt augusti teiseks nädalaks peaks senise 16*1 faas asemel olema majas sees 3*20 ning seda koos uute elektriliinidega alajaamast kuni majani.

Siinkohal väike vihje neile, kel majas 16 amprit ning 1 faas.
Info, mida ma Eesti Energialt (nüüdselt Elektrilevilt) ei saanud ja mille eest pean tänama meie majas kaabeldust ning elektritöid tegevat eletrkikku !

Asi sai alguse sellest, et soovisime arvestit ja elektrikappi viia praegusest magamistoast maja eeskotta. Selle eest küsis Eesti Energia suisa kosmilist hinda (jutt on mitmetest sadadest eurodest !), kusjuures kogu töö oleksime pidanud tegema ise. Eesti Energia oleks tegelenud vaid plommi eemaldamise ja uuesti plommimisega !

Veelgi müstilised hinnad saime siis kui uurisime, kuidas saaksime majja praeguse ühe asemel sisse kolm faasi !

Ühesõnaga - lükkasime selle mõtte edasi kusagile kaugesse tulevikku ja hindasid vaadates mõtlesime isegi pigem päikesepaneelide ja/või tuuliku paigaldamise peale.

Siis aga andis meie elektrik meile pisikese vihje - tellige endale praeguse 16 ampri asemel 20 amprit, ehk siis ostke 4 amprit juurde.

Ja nii ka tegime :-)

Mida see andis ?
Tavainimesele seletades järgmist:

20 amprit tähendab tänapäeval automaatselt 3 faasi ühe asemel.
Kuna liini parendamine on Eesti Energia rida, peavad nad uued liinid  vedama omade kuludega !
Ehk siis asendama praeguse ühefaasilise halja  "traadi" korraliku tänapäevase kolmefaasilisega.
Kuna uued nõuded näevad ette, et arvesti peab asuma "mastis" - ehk siis elektriposti otsas - kuhu EE inimesed vajadusel ligi pääsevad ka siis , kui kedagi kodus ei ole, viiakse ka arvesti EE kuludega õigesse kohta, samuti näeb uus seadus ette deformeerunud betoonpostide asendamise tänapäevaste puitpostidega. Ka selle peab EE tegema oma kuludega !

Lühidalt kokku võttes - sisuliselt sama raha eest, mida EE küsis minult arvesti viimise eest MAJA SEES ÜHEST TOAST TEISE, saan praegu 1*16 amprit  asemel 3*20 amrpit, uued elektriliinid alajaamast majani, arvesti viiakse majast välja posti otsa  ning vajadusel asendatakse ka elektripost !

Nagu selgus, ongi see tegelikult nende kohustus, lihtsalt igal sammul üritatakse ära kasutada kliendi teadmatust !

Ainus, mis ma pean ise tegema, on maakaabli viimine majaelektrikilbist elektripostini, kui sa aga ei soovi maakaablit ja Sulle sobib praegune liitumispunkt, tehakse ka see Sulle tasuta !

Mis rahast me räägime ?

Meie maja puhul suurusjärk ca 800 EUR

Hommikul kella kümne paiku suundusime Allariga jälle Kopli poole. Et eelmisel korral sai suurem osa aknaid Vivaprotectiga üle tehtud, oli sel korral plaanis akende värvimine. Kohale jõudes tibutab aga uduvihma, mistõttu hakkan hoopiski välisust korda tegema. Kuna selgus, et sarnase välimusega liistusid, nagu meie välisuksel, ei ole saada, kavatsen  kõik sisemised katteliistud lahti võtta, korralikud välja sorteerida ning nendega välimised pehkinud liistud asendada. Seejärel uks Rootsi punasega üle värvida. 
Sissepoole panen vanade liistude asmel üleni uued.

Lõunapaiku jääb tibutamine järgi ning saan hakata ka aknaid teipima ja värvima ja õhtupoolikuks on maja esimesed aknad värvitud.






Allar lööb samal ajal maja taga olevate akende ümbruse laudadega kinni, et niiskus vahele ei pääseks ning hakkab seejärel eeskojas olevat vana tööriistakappi sorteerima ja puhastama.

Peale mitmekordset helistamist ja selgitamist tulevad lõpuks kohale ka lubatud elektrikud Eesti Energiast. Tänaseks oli aeg küll kokku lepitud, aga üks töötajatest oli oma paberimajanduses nimed ja kohas segi ajanud, mistõttu tekkis selline tohuvapohu, et teenindaja ei saanud enam isegi aru, kes on kes ja kus mis asub. Ikka juhtub.

Küll aga sai kinnitust üks meie jaoks äärmiselt ebameeldiv vahejuhtum, kus kohal teen päris terava märkuse Eesti Energia suunas.
Nimelt selgus, et üks Eesti energia elektrikutest oli eelmisel päeval, kui kedagi kohal ei olnud, omavoliliselt meie majas sees käinud !
Ise ta põhjendas asja küll sellega, et "sattus meie kanti" ja otsustas "läbi astuda", et ei peaks järgmisel päeval uuesti sõitma hakkama. Huvitav, kas neil ongi kombeks ringi käia ja kõiki uksi katsuda, et äkki on mõni lahti ?! 
Väga ebameeldiv ja rumal käitumine nende poolt igatahes...
Et sellist ebameeldivat vahejuhtumit rohkem ei tuleks, otsustas Allar võtta täpsed mõõdud ja panna välisuksele korraliku uue luku.



Kuigi kohale tulnud elektrikud ei saanud esialgu aru, miks nad pidid tulema (sest eile juba üks ju käis...) näitasid nad meile siiski, mida ja kuidas me teha saame ja andsid ka väga asjalikke soovitusi seoses elektriliini ümbertegemisega. Nimelt on vaja välja vahetada umbes meetrine kaablijupp, mis tuleb maja seinal olevast isolaatorist peakaitsmeni ja edaspidi on plaan viia kaabel üldse maa alla.

Suureks üllatuseks selgus, et suurem osa töid tuleb siiski ise ära teha, nemad tulevad vaid kohale, võtavad peakaitsmelt plommi maha, et me saaks kaabli ära vahetada ja panevad pärast plommi tagasi. Seda loomulikult kalli raha eest ! 
Ka kraavi kaabli jaoks peame kaevama ise, samuti viima kaabli postist majani ning kinnitama elektrikapi posti külge, misjärel Eesti energait uleb ja "ühendab otsad ära"...

Aga mis seal ikka - saangi ühe huvitava kogemuse võrra rikkamaks :-)

Peale elektrikute lahkumist sättis ka Allar ennast minekule, kuna pidi õhtul tööle minema. Mina jäin üksi Koplisse ja otsustasin okste põletamisega veidi sooja teha. Selleks otstarbeks on meil hoovis üks vana suur vann. Lõikusin oksakääridega paraja hunniku juppe valmis ja tegin vanni sisse lõkke.

Et puhastatud aknad said kõik värvitud ning teistel akendel vajas immutusvahend alles kuivamist, otsustasin proovida, kuidas see päris õige Rootsi punane (slamfärg) välja näeb ja katab.

Rootsi punane on pika elueaga ning keskkonnasõbralik muldvärv, mis koosneb rukki- või nisujahu kliistrist, veest, raudvitriolist, linaõlist ja muldpigmendist.
See on üks vanemaid värvitüüpe, mida Rootsis kasutati algselt kõrgema seisude majade värvimiseks. 19.sajandil muutus see peamiselt talumajade värviks. Punaseks värvitud puitmaja väljendas jõukust ja ühiskondlikku staatust. Valgete äärtega ja punaste seintega majast on ajapikku saanud Rootsi sümbol.

Et muud targemat kohta esimese hooga pähe ei tulnud, võtsin "proovipinnaks" laudauksed. Peale ühekordset värvi pealekandmist oli tulemus selline  :






Samal ajal, kui mina laudaust värvisin, jõudis ka Katri kohale. Et kõht oli pikas päevast juba päris tühi, hakkas Katri lõkke kohal liha küpsetama ning mina jätkasin laudaukse värvimist. Pele sööki võtsin mina käsile ukse teise poole ja Katri üritas lillepeenrast umbrohujuuri kätte saada.
Peagi hakkas väljas pimedaks minema ja kuna tööd ei näinud enam korralikult teha, lugesime järjekordse tööpäeva Koplis lõpetatuks ning siirdusime tagasi koju