Põrandad ja vundament - üks etapp jälle läbi
07/20/2010 02:55
| alt õhutus, killustik, maakivist vundament, põranda soojustamine, sõnnik, vundament
| Permalink
Nüüd olen oma põrandaehitusega siis sealmaal, et saan hakata aluspinnast killustikuga katma. Eile tegin valmis veel kolm viimast tugiposti põrandalaagidele ja ladusin ühe uue postirea põranda alustoe välimisele otsale. Algselt toetus põranda välimine ots prussile, mis oli toetatud otse vundamendi peale, paraku oli aeg ja niiskus sellega oma töö teinud ning seeõttu toa põrand õõtsus. Sama ootab ees ka elutoas.
Kõikide postide ja laagide vahele panin uue tõrvapapi ning katsin tõrvapapiga ka vundamendi ülemise ääre, et niiskus ei pääseks põrandalaudadeni. Kõik laagid ja muud põranda alla jäävad puitdetailid on niiskuse kaitseks viimistletud tõrvaõliga. Magamistoa ulatuses on ka vundament korralikult täis laotud ning kuhu vähegi ligi pääsesin, panin alumise palgirea ja vundamendi vahele uue tõrvapapi.
Kõikide postide ja laagide vahele panin uue tõrvapapi ning katsin tõrvapapiga ka vundamendi ülemise ääre, et niiskus ei pääseks põrandalaudadeni. Kõik laagid ja muud põranda alla jäävad puitdetailid on niiskuse kaitseks viimistletud tõrvaõliga. Magamistoa ulatuses on ka vundament korralikult täis laotud ning kuhu vähegi ligi pääsesin, panin alumise palgirea ja vundamendi vahele uue tõrvapapi.
Vundamendi sain kenasti kinni laduda, mõlemasse välisseina tegin õhtustorud. Väljast tahab undament veel hiljem viimistlemist, seda saan teha ka siis, kui põrandad valmis. Kividest vundamendi kokkuladumine osutus päris parajaks pähkliks. Tuli otsida ja sobitada erineva suurusega kive ja need korralikult kinnitada. Korraga sai laduda kõigest ühe rea, siis pidi ootama segu kivistumist. Muidu oleks alumine rida uute kivide raskuse all paigast nihkunud.
Aega läks, aga endisest "hambutust" kivireast sai päris korralik ja tugev vundament. Rakendasin ka siinkohal tuntud tõde - kui sa ei tea täpselt, kuidas teha, tee nii nagu vanasti tehti. Ehk siis kasutasin müürisegu sees lisatugevduseks väiksemaid kivikesi ja peenikest killustikku, mis moodustavad suuremates kohtades omamoodi "armatuuri".
Allar tegeles viimastel päevadel kanalast sõnniku väljavedamisega. Huvipärast mõõtsime üle ja selgus, et sõnnikukiht on ca 50-60 cm.
Katri "pärusmaa"on edniselt peenrad-kapsad-kaalid-porgandid :-)
Comments
05 - 10. juuli 2010
07/12/2010 07:26
| alt õhutus, fibo, geotekstiil, killustik, laagid, männitõrv, nurgakivi, pinnas, postid, põranda soojustamine, põrandad, radoon, tuulutus, tõrvapapp, tõrvaõli, Vetonit, vundament
| Permalink
Juuli algus võttis meid vastu tõelise suvekuumusega ja ilmaennustus lubab järjest palavamaid ilmasid. Magamistoa põranda kaevamisega olen nüüd ühele poole saanud ja ometi on aeg hakata midagi ka korda tegema. Siiani oli sageli tunne, et iga päevaga läheb asi ainult koledamaks ja tunnistan ausalt - kaevamisest sai niivõrd kõrini, et nii mõnelgi korral võtsin labida suisa vastutahtmist kätte :-)
Ühtekokku kaevasin magamistoa põranda alt pinnase ca 50-60 cm sügavamaks, eriti keeruliseks tegi kaevamise see, et põrandalaagid olid pikad ja ulatusid läbi kahe toa, mistõttu ei saanud neid eemaldada. Olin sunnitud kaevama "ruut ruudu haaval" laagide vahelt.
Mis siis nüüd ees ootab (lühidalt) ?
* Vundament magamistoa piires korda teha (lahtised kivid välja võtta ja uuesti kinnitada, vajadusel uued kivid).
* laagidele uued (lisa) postid
* välimises seinas uus postirida ja selle peale üks pruss uueks laagiks, kuhu hakkab põranda ots toetuma
* pinnase peale killustik, geotekstiil ja kergkruus (sellest kirjutan lähemalt siis, kui juba sellega tegelen)
* uus aluspõrand
* soojustus
* lauad tagasi (osaliselt samad lauad mis olid, osaliselt plaanin kasutada elutoa laudu. Elutuppa tulevad täiesti uued lauad.)
***
Esimese asjana ostsin tõrvaõli ja võõpasin sellega täielikult üle nii laagid, kui ka piki maja kulgeva tugitala. Lasin õlil paar päev seista ja puidu sisse imbuda ning seejärel võõpasin veel teisegi kihi korralikult peale. Umbes paar-kolm päeva oli majas tunda tõrva lõhna, aga iga päev sai ruume tuulutatud ja nüüd ei ole enam tunda midagi.
Hea, et müüja märkas mulle ütelda, et ma võtaks justnimelt tõrvaõli, mitte männitõrva. Männitõrv pidavat olema nii vänge ja tugeva lõhnaga, et ruumid vajaksid mitu kuud tuulutamist ja vist ei aitaks see kah.
Järgmisena võtsin käsile uued tugipostid. Õigemini siis tugipostide esimese kivi paikamõõtmine ja maasse kaevamine. Plaan on iga laagi alla kahe risttala vahele teha fibost uued lisapostid. Põhjus selles, et nii laagid, kui ka risttalad toetuvad maakividele, ümber nende sai aga päris palju pinnast ära kaevatud. Kivide all on küll pinnast piisavalt ning see on tugev ja ei tohiks kusagile vajuda, siiski pidasin kindluse mõttes vajalikuks lisapostide paigaldamise. Iga posti jaoks kaevasin piisava sügavusega augu (vastavalt laagi kõrgusele pinnasest) ja täitsin augu põhja killustikuga. Fibo auku ja pinnas koos natukese killustikiuga tagasi ning korralikult kinni.
Seejärel tõstsin tungrauaga laagi veidikene kõrgemale, Vetonit M 100/600 abil teine fibo peale, laagi ja ülemise fibo vahele niiskuse kaitseks tõrvapapp, samuti laagi otsa ja vundamendi vahele ning laag ettevaatlikult alla tagasi.
Praeguseks on kahe laagi all postid täiesti valmis ja ülejäänute alla on paigutatud esimene, osaliselt masse kaevatud fibo.
Vahepeal otsustasin käsile võtta ka vundamendi korrastamise. Kui kõik postid laotud, oleks oluliselt kitsam ning ebamugavam seda teha.
Nagu olen juba eelnevalt kirjutanud, seisab meie maja nn. "nurgakividel" ning kogu ülejäänud vundament on sisuliselt täiteks laotud. Tollal kasutatud segu on aga kohati väga pude ja tundub, et seal on rohkem liiva kui midagi muud. Seetõttu on paljud kivid kas lahtised või hoopiski ära tulnud.
Esiteks võtsin ära kõik lahtised kivid. Seejärel toksisin haamriga läbi kõik ülejäänud kivid, et leida üles need, mis ei ole korralikult kinni. Tulemuseks oli vägagi "õhuline" ja auklik vundament, kus kohati oli tühja kohta rohkem, kui vundamenti ennast :-)
Seejärel paigaldasin õhutustoru, mida plaanin iga toa kohta panna kaks tükki - üks otsaseina, teine külgmisse seina. Õhutustoruks kasutasin 11cm läbimõõduga PVC toru, mille otstesse kinnitan metallresti.
Toru sai kinnitatud sobivate kivide ning Vetonit M 100/600 abil ning ka kogu ülejäänud vundamendi kivid on plaanis paika kinnitada M100/600´ga.
Uurisin erinevatest ehituspoodidest ja ka teistelt talutaastajatelt, millega oleks kõige õigem kinnitada maakivist vundamendi kive ja tundub, et vist paremat valikut ei ole.
Veidi õhutustorust ja tuulutusega põrandast
Alt tuulutusega põranda puhul on korralik õhuvahetus äärmiselt oluline. Esiteks hoiab see ära liigse radooni, teiseks puitkonstruktsioonide mädanemise. Sageli tehakse see viga, et alt õhutusega põrandad täidetakse kuni laagideni (näiteks kergruusaga) ning loodetakse selmoel saada soojem põrand. Tulemuseks on aga hoopis hallitus, niiskus ja kiiresti lagunevad põrandad. Kuigi alt õhutusega põranda ehitamine on kallim ning aeganõudvam, tasub selle tegemine ära. Seda nii Sinu, kui ka põranda enda "tervist" silmas pidades.
Täpsemalt ja pikemalt kirjutasin alt-õhutusega põranda kohta kirjutasin mai kuu ühes sissekandes, kus rääkisin täpsemalt mida, miks ja kuidas.
Samal ajal, kui mina põrandate ja vundamendiga tegelesin, müttasid Katri ja "noorperemees" Kusti peenardega. Meie tagasihoidlikul peenramaal kasvab täna juba till, rukkola, hernes, peet, redis ja veel palju muud, mida pidasime heaks ja vajalikuks maha panna.
Ühtekokku kaevasin magamistoa põranda alt pinnase ca 50-60 cm sügavamaks, eriti keeruliseks tegi kaevamise see, et põrandalaagid olid pikad ja ulatusid läbi kahe toa, mistõttu ei saanud neid eemaldada. Olin sunnitud kaevama "ruut ruudu haaval" laagide vahelt.
Mis siis nüüd ees ootab (lühidalt) ?
* Vundament magamistoa piires korda teha (lahtised kivid välja võtta ja uuesti kinnitada, vajadusel uued kivid).
* laagidele uued (lisa) postid
* välimises seinas uus postirida ja selle peale üks pruss uueks laagiks, kuhu hakkab põranda ots toetuma
* pinnase peale killustik, geotekstiil ja kergkruus (sellest kirjutan lähemalt siis, kui juba sellega tegelen)
* uus aluspõrand
* soojustus
* lauad tagasi (osaliselt samad lauad mis olid, osaliselt plaanin kasutada elutoa laudu. Elutuppa tulevad täiesti uued lauad.)
***
Esimese asjana ostsin tõrvaõli ja võõpasin sellega täielikult üle nii laagid, kui ka piki maja kulgeva tugitala. Lasin õlil paar päev seista ja puidu sisse imbuda ning seejärel võõpasin veel teisegi kihi korralikult peale. Umbes paar-kolm päeva oli majas tunda tõrva lõhna, aga iga päev sai ruume tuulutatud ja nüüd ei ole enam tunda midagi.
Hea, et müüja märkas mulle ütelda, et ma võtaks justnimelt tõrvaõli, mitte männitõrva. Männitõrv pidavat olema nii vänge ja tugeva lõhnaga, et ruumid vajaksid mitu kuud tuulutamist ja vist ei aitaks see kah.
Järgmisena võtsin käsile uued tugipostid. Õigemini siis tugipostide esimese kivi paikamõõtmine ja maasse kaevamine. Plaan on iga laagi alla kahe risttala vahele teha fibost uued lisapostid. Põhjus selles, et nii laagid, kui ka risttalad toetuvad maakividele, ümber nende sai aga päris palju pinnast ära kaevatud. Kivide all on küll pinnast piisavalt ning see on tugev ja ei tohiks kusagile vajuda, siiski pidasin kindluse mõttes vajalikuks lisapostide paigaldamise. Iga posti jaoks kaevasin piisava sügavusega augu (vastavalt laagi kõrgusele pinnasest) ja täitsin augu põhja killustikuga. Fibo auku ja pinnas koos natukese killustikiuga tagasi ning korralikult kinni.
Seejärel tõstsin tungrauaga laagi veidikene kõrgemale, Vetonit M 100/600 abil teine fibo peale, laagi ja ülemise fibo vahele niiskuse kaitseks tõrvapapp, samuti laagi otsa ja vundamendi vahele ning laag ettevaatlikult alla tagasi.
Praeguseks on kahe laagi all postid täiesti valmis ja ülejäänute alla on paigutatud esimene, osaliselt masse kaevatud fibo.
Vahepeal otsustasin käsile võtta ka vundamendi korrastamise. Kui kõik postid laotud, oleks oluliselt kitsam ning ebamugavam seda teha.
Nagu olen juba eelnevalt kirjutanud, seisab meie maja nn. "nurgakividel" ning kogu ülejäänud vundament on sisuliselt täiteks laotud. Tollal kasutatud segu on aga kohati väga pude ja tundub, et seal on rohkem liiva kui midagi muud. Seetõttu on paljud kivid kas lahtised või hoopiski ära tulnud.
Esiteks võtsin ära kõik lahtised kivid. Seejärel toksisin haamriga läbi kõik ülejäänud kivid, et leida üles need, mis ei ole korralikult kinni. Tulemuseks oli vägagi "õhuline" ja auklik vundament, kus kohati oli tühja kohta rohkem, kui vundamenti ennast :-)
Seejärel paigaldasin õhutustoru, mida plaanin iga toa kohta panna kaks tükki - üks otsaseina, teine külgmisse seina. Õhutustoruks kasutasin 11cm läbimõõduga PVC toru, mille otstesse kinnitan metallresti.
Toru sai kinnitatud sobivate kivide ning Vetonit M 100/600 abil ning ka kogu ülejäänud vundamendi kivid on plaanis paika kinnitada M100/600´ga.
Uurisin erinevatest ehituspoodidest ja ka teistelt talutaastajatelt, millega oleks kõige õigem kinnitada maakivist vundamendi kive ja tundub, et vist paremat valikut ei ole.
Veidi õhutustorust ja tuulutusega põrandast
Alt tuulutusega põranda puhul on korralik õhuvahetus äärmiselt oluline. Esiteks hoiab see ära liigse radooni, teiseks puitkonstruktsioonide mädanemise. Sageli tehakse see viga, et alt õhutusega põrandad täidetakse kuni laagideni (näiteks kergruusaga) ning loodetakse selmoel saada soojem põrand. Tulemuseks on aga hoopis hallitus, niiskus ja kiiresti lagunevad põrandad. Kuigi alt õhutusega põranda ehitamine on kallim ning aeganõudvam, tasub selle tegemine ära. Seda nii Sinu, kui ka põranda enda "tervist" silmas pidades.
Täpsemalt ja pikemalt kirjutasin alt-õhutusega põranda kohta kirjutasin mai kuu ühes sissekandes, kus rääkisin täpsemalt mida, miks ja kuidas.
Samal ajal, kui mina põrandate ja vundamendiga tegelesin, müttasid Katri ja "noorperemees" Kusti peenardega. Meie tagasihoidlikul peenramaal kasvab täna juba till, rukkola, hernes, peet, redis ja veel palju muud, mida pidasime heaks ja vajalikuks maha panna.
06 september 2008
09/06/2008 01:23
| maja ülevaatus, mis meid ees ootab, tööplaan, vundament
| Permalink
Ilm küll täna vihmane ja hall, aga võtsime siiski kätte, ja sõitsime Allariga maja juurde.
Esiteks ei olnud ta enne meie talu näinud (oli, aga ainult piltide pealt), teiseks plaanisime nii või nii kahekesi üle vaadata maja "olulised detailid", ehk siis suuremad ja olulisemad tööd, mis ees ootavad. Peale umbes kolmetunnist uurimist, kangutamist ja tuhnimist oli selge järgmine :
* Eluruumide aknad on väga heas korras ja ilmselt mingil ajal vahetatud. Vajavad vaid veidi kõpitsemist, puhastamist ja värvimist
* Maja lääneotsas vajab vundamendi täide uuesti ladumist, üks nurgakividest on ilmselt nihkunud või vajunud ja vajavab uuesti paikasättimist. Kuna maja ots on vajunud, on paigast ära ka elutoa põrand.
* katus on rahuldavas seisukorras, korstna ümbrus vajab korrastamist ja tihendamist, paigaldada tuleks uus katusehari, katuse otsaäärtesse on vaja panna uued lauad ja paigaldada kinnitused vihmaveerennidele
* Elutoa ning ühe tagumise toa põrandalauad tuleb üles võtta ning põrandad uuesti loodi panna.
* lauda otsaseina vundamenitäide vajab uuesti ladumist ning lauda kirdeotsa palgid uuesti kinnitamist (laudas peetud loomad on palgid paigast löönud).
Esiteks ei olnud ta enne meie talu näinud (oli, aga ainult piltide pealt), teiseks plaanisime nii või nii kahekesi üle vaadata maja "olulised detailid", ehk siis suuremad ja olulisemad tööd, mis ees ootavad. Peale umbes kolmetunnist uurimist, kangutamist ja tuhnimist oli selge järgmine :
* Eluruumide aknad on väga heas korras ja ilmselt mingil ajal vahetatud. Vajavad vaid veidi kõpitsemist, puhastamist ja värvimist
* Maja lääneotsas vajab vundamendi täide uuesti ladumist, üks nurgakividest on ilmselt nihkunud või vajunud ja vajavab uuesti paikasättimist. Kuna maja ots on vajunud, on paigast ära ka elutoa põrand.
* katus on rahuldavas seisukorras, korstna ümbrus vajab korrastamist ja tihendamist, paigaldada tuleks uus katusehari, katuse otsaäärtesse on vaja panna uued lauad ja paigaldada kinnitused vihmaveerennidele
* Elutoa ning ühe tagumise toa põrandalauad tuleb üles võtta ning põrandad uuesti loodi panna.
* lauda otsaseina vundamenitäide vajab uuesti ladumist ning lauda kirdeotsa palgid uuesti kinnitamist (laudas peetud loomad on palgid paigast löönud).
